Halduskolleegium nõustus madalama astme kohtutega, et kaebused prokuratuuri kohtueelse menetluse toimingutele tuleb lahendada kas riigiprokuratuuris või maakohtus. Esitatud nõuded ei kuulu lahendamisele halduskohtus, teatas riigikohus.

Kaebajad taotlesid halduskohtust Savisaare tegevuse suhtes algatatud kriminaalmenetluses Šveitsi esitatud õigusabipalve tagasivõtmist, selle alusel saadud teabe kasutamise keelamist ning õigusabipalves esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.

Samas palusid kaebajad, et kohus tuvastaks õigusabipalves esitatud väärtushinnangute õigusvastasuse ning mõistaks välja hüvitise tekkinud mittevaralise kahju eest.

Riigikohtu hinnangul ei ole halduskohtul võimalik tuvastada asjaolusid, mille uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus. Vaid riigiprokuratuur ja maakohus saavad nn uurimiskaebemenetluses hinnata, kas prokuratuuril oli kriminaalmenetluse alustamiseks piisav kahtlus ja sellest tulenev õigus esitada õigusabipalve.

Kuni kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole lõppenud või õigusabipalve õigusvastasus ei ole uurimiskaebemenetluses tuvastatud, ei saa halduskohus arutada ka õigusabipalve õigusvastasusele tuginevat kahju hüvitamise nõuet.

Kaebajad leidsid, et uurimiskaebemenetlus ei taga isikute õiguste piisavat kaitset. Kolleegium viitas riigikohtu senistele seisukohtadele, mille kohaselt tuleb menetlusnormide vastavust põhiseadusele hinnata seadusega ettenähtud menetluses, antud juhul uurimiskaebemenetluses.

Savisaare ja Kofkini ühine rinne prokuratuuri vastu sai alguse mullu 18. oktoobril, kui mehed esitasid Tallinna halduskohtusse kaebuse, milles nõudsid isikuandmete töötlemise lõpetamist, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamist.

Nimelt saatis üle-eelmise aasta algul prokuratuur Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotluse, et saada Savisaare ning tema laenuga seotud inimeste ja firmade kohta andmeid.

Mullu suvel avalikustaski Tallinna linnapea Edgar Savisaar pommuudise, et Eesti prokuratuur nõuab Šveitsist andmeid tema varalise seisu kohta, kirjutas Eesti Ekspress.

Täpsemalt käib jutt 173 000 eurost. Savisaar laenas summa 2009. aastal ühelt Panama firmalt, mis kuulub Liechtensteini juristile Peter Kaiserile.

Zürichi rahapesuprokurör Peter Hünig koostas õigusabipalvele vastuse juba mullu jaanuaris, kuid selle saatmine Tallinna aga viibis, sest Savisaar ja/või temaga seotud tegelased vaidlustasid info edastamise Šveitsi kohtus.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder on Eesti Ekspressile kinnitanud, et kõik Šveitsi kohtuastmed toetasid Eesti õigusabitaotluse rahuldamist. Viimane osa taotluse põhjal välja antud dokumentidest saabus prokuratuuri sõnul Eestisse oktoobri alguses.