Tartu halduskohus leidis, et Kaziksi kaebus on põhjendamatu ning jättis selle rahuldamata, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.

Kaziks (46) tahtis prokuratuuri tegevuse õigusvastaseks tunnistamist seoses sellega, et prokuratuur ei takistanud tema nime avaldamist aastatel 2012–2013 ajalehes Postimees ilmunud artiklites, Kanal 2 saates „Teadmata kadunud“, Õhtulehe artiklis ja TV3 „Seitsmestes uudistes“.

Kaziks märkis, et prokuratuur oleks pidanud takistama tema isikuandmete avalikustamist meedias kohtueelse menetluse ajal ehk enne kohtuistungit ja enne tema suhtes jõustunud kohtuotsust.

Kohus seevastu leidis, et üheski Kaziksi välja toodud artikli või saate puhul ei ole tuvastatud, et prokuratuur oleks rikkunud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõudeid kohtueelsete andmete avaldamisele.

Kaziksil on võimalik halduskohtu otsus vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

Mullu novembris mõistis Tartu maakohus sarivägistamiste eest vangis istuva Guntars Kaziksi tõendamatuse tõttu õigeks ühe alaealise neiu vägistamise ja mõrva süüdistuses.

Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva taotles Kaziksi süüdi tunnistamist vägistamises ja mõrvas kaudsete tõendite alusel ning tema karistamist eluaegse vangistusega.

Süüdistuse kohaselt seostatakse Kaziksit ühe 17-aastase neiu kadumisega 2006. aasta 14. veebruaril, kui too oli teel Tartust Elvasse.

Uurimine tuvastas, et neiu oli otsinud tööd lapsehoidjana ja kohtus päev enne kadunuks jäämist talle tööd pakkunud Kaziksiga. Pärast neiu kadumist võeti Kaziksi kinni ja ta viibis mitu kuud vahi all, kuid uurimine tulemusi ei andnud ja ta vabastati. Samuti on senini leidmata kadunuks jäänud neiu surnukeha.Harju maakohus tunnistas Kaziksi 2010. aasta oktoobris süüdi nelja neiu ja naise vägistamises ning määras talle 15-aastase vanglakaristuse.

Kaziks on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas seksuaalkuritegude eest.