/…/
“Ega ma ei ütle, et Kallele see teema meeldiv oli. Aga et sa neid ei puudu, Raimo, eks ole, seda ei...” püüdis Ristlaan Nõult kinnitust saada.
“No Kallega, mul on Kallega, jah, natuke teine asi,” sõnas Nõu.
“Et noh, need asjad, mis me omavahel räägime, ei saa minna edasi sellepärast, et kui me tahame, et me saame need asjad siin korda, ja iga aastaga läheb asi paremaks, ma usun, et küll me saame korda. Aga ainult neid teemasid eriti torkida ei tasu, ainult siis, kui ta ise räägib," rõhutas Ristlaan.
Ristlaane ajend altkäemaksu küsimiseks pärines veebruarist, kui Sõle spordikeskuse väliareeni kattev pneumohall lume all kokku kukkus ja JK Volta selle taastamisse panustas.
Ühel hetkel tuli Nõu lagedale mõttega, et tehtud töö eest peaks jalgpalliklubi vähem väljakurenti maksma. Lahenduseks pakkus Ristlaan võimalust, et reaalse summa asemel maksaks Nõu vähem. Ülejäävast rahast pidi Nõu kaks kolmandikku ehk 1100 eurot Ristlaanele andma ja ülejäänu endale jätma.
Kui varem Ristlaanele 1100 eurot sobis, siis mais oli taks tõusnud. Ristlaane arvutuste kohaselt pidi Nõu reaalse 5510 euro asemel maksma 3530 eurot ja ülejäänud 1980 eurot pidi Nõu kolmeks jagama: kaks kolmandikku ehk 1320 eurot pidi ta sularahas Ristlaanele viima ja ühe kolmandiku ehk 660 eurot endale jätma.
"Mul on sama palju, kui sa eelmine kord ütlesid," ütles Nõu kohtumisel.
"Mis ma ütlesin?" ei mäletanud Ristlaan.
"1100," vastas Nõu.
"Jah, tegelikult on 1320," väitis Ristlaan ja näitas Nõule paberilehte. "Kokku 3,5,3,0."
Pärast summade üle arutamist lisas Ristlaan: "Ja nüüd, kui lõpeb mai ära, et sa nüüd tead, nüüd see paber läheb tulle."