Nimelt määras PPA peadirektor 8. augusti 2014. a käskkirjaga Põhja prefektuuri valvebüroo Vabariigi Presidendi valveteenistuse vanemvalve­politseinik Tõnule politsei ja piirivalve seaduse § 86 p‑de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavate distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise.

Tahtis tulla joobnuna Ärma talu valvama

Käskkirja kohaselt tuvastasid PPA sisekontrollibüroo ametnikud 12. mail 2014, et Tõnu viibis väljaspool teenistusaega umbes pool tundi enne vahetuse algust oma teenistuskohas Ärma talus ebakaines seisundis. Tõnu suust oli kella 8.23 ajal tunda alkoholilõhna, tema silmad punetasid ja indikaatorvahendiga tuvastati, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi kontsent­ratsioon 0,61 mg/l. Tõnu rikkus selle teoga Põhja prefektuuri töökorra p‑s 62 ja PPA töökorra p‑s 59 teenistujale sätestatud keeldu viibida tööl, haldushoones või haldushoone territooriumil joobeseisundis, samuti avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 51 lg‑s 4 ja avaliku teenistuse eetika­koodeksi p‑s 18 sätestatud ametniku kohustust käituda väärikalt ning kohuse- ja vastutustundlikult.

Käskkirjas märgiti, et Tõnu pani süüteo toime tahtlikult. Ametniku teo õigusvastasust või süüd ei välista asjaolu, et alkoholi tarbimisele viitavaid tunnuseid võisid tekitada ametniku poolt teadlikult manustatud alkoholi sisaldavad ravimid, kuna alkohol ei saanud tema organismi sattuda tema teadmata ja tahte vastaselt. Enne ravimi tarvitamist peab ametnik veenduma, milliseid kõrvalnähte ja tagajärgi see endaga kaasa toob. Rõhutati, et Tõnul lasus kõrgendatud vastutus ja hoolsuskohustus, mis tulenes tema tööülesannetest presidendi elukohas. Pika ja laitmatu teenistuse tõttu peab ta olema eriti hästi kursis teenistust reguleerivate õigusaktidega, seepärast ei välista eelnev laitmatu teenistuskäik ametniku teenistusvälise rikkumise toimepanekut.

Karistuse määramisel võeti arvesse ametniku selgitusi ning suhtumist toimunusse tervikuna, süüteo olemust, raskusastet, toimepanemise kohta ja asjaolu, et rikkumise toimepanekut oli Tõnul võimalik vältida, ning asuti seisukohale, et usalduse kaotuse tõttu pole teenistussuhte jätkamine temaga võimalik.

Tõnu esitas aga halduskohtule kaebuse, millega palus 1) PPA 8. augusti 2014. a käskkirja p 1 õigusvastaseks tunnistada; 2) teenistusest vabastamise alus muuta, lugedes kaebaja teenistusest lahkunuks omal soovil ATS § 87 lg 1 ja § 105 lg 1 alusel; ning 3) hüvitist a) igakuise maksena, mille suurus võrdub Tõnu eluajal alates 27. novembrist 2014 summaga, mis tuleks temale maksta vastava seaduse alusel väljateenitud aastate pensionina; või b) fikseeritud summana 121 500 eurot (väljateenitud aastate pensioni kogusumma kuni kaebaja jõudmiseni vanaduspensioniikka); või c) kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitisena 3324 eurot ja 39 senti.

Kas ravimi järelmõju või ikkagi alkohol?

Tõnu leidis, et tema viibimine 12. mail 2014 kell 8.23 teenistuskohas alkoholijoobes pole usaldusväärselt tõendatud. Kaebaja ehk Tõnu avaldas indikaatorvahendi näidu üle imestust ja esitas taotluse testiks mistahes muu vahendiga. Kaebaja puhul ei kontrollitud ega tuvastatud väliselt tajutavaid häireid tema kehalistes või psüühilistes funktsioonides.

Alkoholilõhn suus ja indikaatorvahendi näit olid Tõnu väitel seletatavad sellega, et kaebaja oli vahetult enne kontrolli tarvitanud alkoholi sisaldavaid ravimeid, teadmata nende alkoholisisaldust.

PPA vaidles aga vastu ja ütles, et Tõnu ei väitnud kontrolli teostanud ametnikele, et tarvitas enne suure etanoolisisaldusega ravimit. Samuti ei soovinud Tõnu pärast indikaatorvahendisse puhumist lisakontrolli. Sisekontrolli ametnike sekkumiseta oleks Tõnu asunud presidendi residentsis teenistusse ebakaines olekus.

Eluliselt ebausutavad olid PPA arvates ka kaebaja väited, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et tarvitatud ravimid võivad põhjustada alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid. Ravimi infolehelt nähtub lisaks, et ravimi tarvitamise ajal ei ole soovituslik töötada masinate ja mehhanismidega. Kaebaja on töökohustuste täitmisel iga päev varustatud relvaga, juhtis PPA tähelepanu.

Tingituna ohuhinnangus toodud riskidest on Ärma talus ka teenistusvälisel ajal viibival politsei­ametnikul kõrgendatud valmisolek sündmustele reageerida. Samuti tekitas kaebaja ebakaine seisundi tõttu segaduse valvebüroo töökorralduses, kuna tema juht pidi leidma teenistuskohale asendaja, mistõttu pikenes juba 12 h teenistuses olnud politseiametniku vahetus veel 4 h võrra, teatas PPA kohtus.

Range karistus valiti seetõttu, et kaebaja staažika politseiametnikuna pidi olema teadlik, et tema suhtes kehtivad kõrgendatud normid ja ootused ning eetilised nõuded. Tõnu selgitused annavad aluse järeldada, et ta ei mõista oma teo tõsidust. Tõnu kaotas juhtide usalduse ning temaga polnud võimalik ametialast koostööd jätkata.

Teised kohtuastmed kaebust ei rahuldanud

Halduskohus nõustus aga 17. aprillil 2015 käskkirjas, distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja kohtumenetluses toodud vastustaja põhjendustega ega korranud neid. Selle peale esitas Tõnu kaebuse edasi ringkonnakohtusse, mis aga jättis samuti 1. detsembri 2015. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tõnu pidigi pöörduma edasi riigikohtusse.

Vastavalt PPA sisekorrale, tuleb joobeseisundile viitavate tunnuste esinemise ja teenistuja töölt kõrvaldamise kohta koostada vabas vormis akt, millele kirjutavad alla juht, kõrvaldatav teenistuja ja vähemalt üks tunnistaja. Sellist akti praeguses asjas koostatud ei ole, leidis riigikohus.

Kaebajale tehti kohapeal teatavaks üksnes indikaatorvahendi positiivne näit, info ametist kõrvaldamise kohta anti hiljem telefoni teel. Seega tegi töökorras ette nähtud protseduuri järgimata jätmine ja olukorra ebaselgus kaebaja jaoks raskeks või ka võimatuks kohe vastuväidete ja ka näiteks tõendite (joobe kontrollimine muu meetodiga) esitamise.

Kuigi PPA rikkus asjaolude selgitamisel enda kehtestatud joobe tuvastamise korda, ei olnud see asjaolu aluseks karistamise käskkirja tühistamisel.

Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud PPA seisukohaga, et kaebaja rikkus teenistuskohustusi oluliselt ja tahtlikult. Ametnik ei olnud joobes tööajal, kuid oli hooletu, sest ei veendunud, et alkoholi tarvitamise nähud on valveobjektile ilmumise ajaks kadunud.

Riigikohus märkis ka, et indikaatorvahendiga saab tõendada vaid asjaolu, et isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi, mitte aga selle hulka.

Teenistusest vabastamise tagajärjel jäi politseinik ilma väljateenitud aastate pensionist, millele tal oleks tekkinud õigus kolm kuud hiljem. Kolleegium leidis, et sellises olukorras oleks teenistusest vabastamine liiga raske karistus hooletuse eest. Varasemat laitmatut teenistuskäiku tuleb karistuse määramisel vaadelda kergendava asjaoluna. Leebemast karistusest oleks kolleegiumi hinnangul kaebaja teo hukkamõistmiseks piisanud.

Kuna kehtiv seadus ei võimalda enam alusetult töölt vabastatud inimest tööle ennistada, mõistis riigikohus kaebaja kasuks välja hüvitise 15 000 eurot.

Kolleegium ei pidanud siiski õiglaseks määrata kaebajale hüvitist kogu saamata jäänud pensioni ulatuses, kuigi seadus seda võimaldaks. Kohus vähendas hüvitist oluliselt, sest kahju tekkimisele aitas kaasa kaebaja enda hooletus.

"Riigikohtu lahend on lõplik ning kuigi kahes kohtuastmes loeti alkoholi tarvitanuna töökohal viibinud ametniku vabastamise otsust põhjendatuks, asus riigikohus teisele seisukohale," sõnas Põhja prefekt Kristian Jaani. "Presidendi kodu kaitse on tähtis ja väärikas ülesanne ning inimesed, kes seda tööd teevad, peavad oma rolli mõistma. Riskid, mis kaasnevad alkoholi tarvitamisega tööle asumise eel, ei ole ainult seotud PPA või presidendi mainega, vaid inimeste eludega. Kaitstava isiku kodu või mistahes muu inimese turvalisuse tagamisel peab politseinik olema valmis reageerima ohtudele ja vajadusel kasutama tulirelva. On lubamatu asuda selle ülesande täitmisele alkoholi tarvitanuna," rõhutas Jaani.