Vaidluse aluseks sai Viru vangla poolt tunamullu 14. aprillil kinnitatud Romeo Kalda individuaalne täitmiskava (ITK), millega jätkati kaebaja kinnipidamist kinnises osakonnas ega võimaldatud sellega jätkata keskhariduse omandamist, kirjutab BNS. Täitmiskavas nähti ühe tegevusena kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamisel ette kinnipeetava tööharjumuste ja -oskuste kujundamiseks ning haginõuete tasumiseks tööle asumine esimesel võimalusel.

Kalda esitas seepeale Tartu halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada individuaalne täitmiskava osas, millega ta paigutati jätkuvalt kinnisesse osakonda ega võimaldatud jätkata hariduse omandamist gümnaasiumis. Viru vangla palus jätta kaebus rahuldamata, märkides muuhulgas, et ITK pole haldusakt ning selles sisalduvat ei pea seetõttu ka asjaosalisele põhjalikult motiveerima. "Vangla pädevuses on hinnata ja otsustada, kas riskide maandamiseks on vajalik võimaldada kinnipeetavale omandada haridust või muid tegevusi. Kaebaja on omandanud põhihariduse ja ka montaažilukksepa kutse ning seetõttu ei ole kinnipeetava riskid seotud haridusega ja keskhariduse omandamine ei ole riskide maandamiseks vajalik tegevus," märkis vangla.

Tartu halduskohtus andiski mullu 16. mail õiguse vanglale, märkides, et ITK on soovitusliku iseloomuga programmiline dokument ning vangla on Romeo Kalda ITK koostamisel järginud õigusaktidega ette nähtud nõudeid ning sellega ei võetud kaebajalt hariduse omandamise võimalust. "Kaebajaga seotud riskid ei ole seotud tema hariduse, vaid minimaalsete tööoskustega ning seetõttu oli kinnipeetava tööhõivesse suunamine riskide maandamiseks põhjendatud," märkis kohus, lisades, et ITK-s sisalduvad hinnangud ei allu kohtulikule kontrollile ja kinnipeetaval puudub täitmiskava vaidlustamise õigus.

Kalda viis vaidluse Tartu ringkonnakohtusse, kuid sai tänavu 14. veebruaril ka seal kaotuse osaliseks. Seepeale pöördus ta kassatsioonkaebusega riigikohtusse, mis tühistaski osaliselt varasemad kohtulahendid osas, mis ei võimaldanud Kaldal haridusteed jätkata.

Riigikohus märkis, et õigus haridusele on sätestatud põhiseaduses lauses ning vangistusseadus annab kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus, sealjuures paneb vanglale kohustuse aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele.

Kolleegium leidis, et kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. ITK muutmisel lasub vanglal seega kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Kolleegium peab seetõttu asjakohaseks ITK vaidlustamist üldkeskhariduse omandamise osas.

Kolleegiumi hinnangul ei ole Viru vangla esitanud asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi ega osutanud muutunud asjaoludele, mis tingisid vajaduse muuta kaebajale varasemates täitmiskavades märgitud võimalust omandada üldkeskharidust. Kolleegium on seisukohal, et ainuüksi põhjendus, et kaebajal on juba omandatud põhiharidus, ei ole piisav olukorras, kus kaebaja oli uue ITK kinnitamise ajal omandamas üldkeskharidust ja tema õppetulemustele ei ole vangla etteheiteid teinud.

Riigikohus leidis, et Viru vangla tegi Kalda õppevõimalusi piirava ITK kinnitamisel kaalutlusvea, jättes kaalutlusõiguse teostamisel vääralt arvesse võtmata asjaolu, et kaebaja juba omandas üldkeskharidust.

Riigikohus tühistas seetõttu Tartu halduskohtu ja Tartu ringkonnakohtu otsused osas, mis puudutavad kaebaja individuaalses täitmiskavas üldkeskhariduse mittevõimaldamist, ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Viru vangla kinnitatud kaebaja individuaalse täitmiskava üldkeskharidust mittevõimaldavas osas õigusvastaseks.