Riigi peaprokurör: kuidas üldse tõestada vägistamist, kui sellega ei kaasne jõhker vägivald?

 (224)
Lavly Perling
Foto: Priit Simson

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles täna 12-aastase tüdruku seksuaalrünnaku juhtumit kommenteerides, et see juhtum viib küsimuseni, milliseid tõendeid vägistamise kohta üldse saab koguda, kui vägistamisega ei kaasne jõhkrat peksmist, kannatanu ei julge vastupanu osutada ning juhtumil ei ole pealtnägijaid. "Süütut inimest süüdi mõista on lubamatu, aga kaalukausil on ka teine pool - kannatanu."

„Prokuratuuri sisulised ja argumenteeritud seisukohad on kirjas nii süüdistusaktis kui ka ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis. Kõik süüdistuse seisukohti kinnitavad tõendid on kogutud toimikusse. Prokuratuur oli kindlal seisukohal, et poistele süüdistuse esitamiseks on olnud piisavalt alust ja tõendeid. Samas elame õigusriigis ja siin mõistab õigust kohus. Antud kaasuse puhul saab vaid kohus selgitada, miks peeti kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks ning süüdistatavate omi usaldati," ütles Perling.

"Ka antud juhtumis sai otsustavaks asjaolu, et kõik lõplikult kõrvaldamata kahtlused luges kohus süüdistatavate kasuks. Siit jõuame küsimuseni, milliseid tõendeid on politseil ja prokuratuuril üldse vägistamisjuhtumi kohta võimalik koguda, kui vägistamisega ei kaasne jõhkrat peksmist, kannatanu ei julge vastupanu osutada ning juhtumil ei ole pealtnägijaid. Millised peaksid aga olema piisavad tõendid sellisel juhul, kui vägistamine jäi katse staadiumisse?" küsis Perling.

Seotud lood:

Perlingu sõnul kehtib Eestis üsna kõrge tõendamislävi ning inimese süüdimõistmiseks peavad olema kaalukad tõendid.

"Printsiibis on see ka õige, sest süütut inimest süüdi mõista on lubamatu. Samas peavad kõik õigussüsteemi osad ja ka ühiskond tervikuna tajuma seda, et sellel kaalukausil on ka teine pool – kannatanu. Prokuratuuri üks ülesanne ongi seista kannatanu õiguste eest ja kui neid on rikutud, siis taotleda kohtult rikkuja karistamist. Ohvrile peaks aga riik suutma pakkuda senisest enam tuge – nii spetsialiseerunud uurijate ja prokuröride näol, kes oskavad kriminaalmenetlust viia läbi nii, et vajalikud tõendid saavad kogutud võimalikult kannatanut säästval moel, aga et tagatud oleks ka individuaalne lähenemine, see tähendab aga aega," nentis peaprokurör.

"Ikka ja jälle õpib ühiskond sellistest valusatest näidetest, kuid loodetavasti on igast õppetunnist tulevikus ka kasu," avaldas ta lootust.