Delfi käsutuses olevalt politsei videolt on näha, kuidas politsei eest põgenedes ignoreerib rattur teetõkkeid ning kihutab neist möödumiseks vahepeal jalakäijate teel. Lõpuks, jõudes Vana-Kuuli ristmiku lähistele on politsei sunnitud mootorratast rammima.

Tagaajamine algas lauluväljaku Oru väravate lähistel, kus politseipatrull mõõtis kiirust. Enam kui 100 km/h kihutanud rattur ei reageerinud politsei märguandele ning ning kihutas edasi Pirita teele. Sealt sõitis ta Pärnamäe teele ning edasi Narva maanteele, kus ta Vana-Kuuli ringristmikul teelt välja rammiti.

Osa teest sõitis Andre 100 km/h, kuid politsei eest põgenedes ulatus kiirus kohati 200 km/h. Põgenik ignoreeris ka politsei poolt tekitatud teesulgusid ning kasutas neist möödumiseks vastasuunavööndit ja jalakäijate teed, kus õnneks sel hetkel keegi ei liikunud.

Delfi kirjutas üleeile, et ööl vastu laupäeva kihutas lubadeta mootorrattur 200 km/h läbi Tallinna linna ignoreerides politsei peatumismärguannet. Lubadeta meest hakati Lauluväljaku kandis taga ajama, Narva maantee ja Vana-Kuuli ringristmikul saadi juht ning kaasreisija lõpuks kätte.

Lähenedes Narva maantee ja Vana-Kuuli ringristmikule pidurdas mootorratas manöövri sooritamiseks hoo maha ja patrull tegi otsuse mootorrattas teelt välja suruda. Ratast juhtis 22-aastane Andre, kel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Lisaks kukkus rattalt maha kaasreisija, 22-aastane naine. Mõlemad viidi tervisekontrolliks haiglasse.

Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse juhi Taavi Kirsi sõnul oli mootorratta väljasurumine väiksel kiirusel läbimõeldud otsus, millega hoiti ära tõsisem õnnetus. "Politsei sekkub otsustavalt, kui teel sõidab ligi 200km/h ja tahtlikult peatumismärguannet eirav juht, kes võib olla teistele ohtlik. Ülisuurel kiirusel toimunud avarii puhul oleks tõenäoline, et raskeid vigastusi oleks saanud nii mootorrattaga sõitnud noored kui ka juhuslikult teele sattunud inimesed."

Andre oli pärast kihutamist ja tabamist aga nördinud, et ta teelt välja rammiti. "Oli see ikka läbimõeldud manööver? Ma saan aru, kui oleksin sõitnud üksi. Mul oli tagaistmel tagaajamisega väga kaudselt seotud naine," selgitas mees.

Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suurus on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve vahemikus 12 – 1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32 – 32 000 eurot.

Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse määramise õigus on vaid kohtul. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga õigus valida, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Aresti alammäär on üks päev ning ülemmäär 30 päeva.

Juhtimisõiguse äravõtmine on liiklusalaste süütegude eest kohaldatav põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Selle karistuse määramise õigus on nii kohtul kui ka kohtuvälisel menetlejal.

"Peatumismärguande eiramine ja kiiruse ületamine ei ole kuriteod vaid on väärteod, mistõttu prokuratuur selle asjaga ei tegele," sõnas põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas Delfile.

Hetkel on 22-aastane Andre vabaduses, postitab oma Facebooki ning jagab ajakirjanikele intervjuusid.