"Radari" video: Leedu autovargad muutuvad aina jõhkramaks
Sellised olukorrad näitavad, et Leedu autovaraste probleem pole ainult kadunud autodes, vaid ka selles, et Leedu päritolu vargad on muutunud jõhkraks - nad on relvastatud ja ohtlikud. Politsei on sügisest alates Eestis kinni pidanud kolm Leedu autovaraste gruppi. Viimati veebruaris, kui üleriigilist tähelepanu sai tulistamisega lõppenud politsei suuroperatsioon Viljandimaal Karksi-Nuia lähedal. Töö autovarastega aga politseil otsa ei lõppe – näiteks Lääne prefektuuri eriasjade uurija Priit Schvede tunnistab, et neil on töös kümmekond juhtumit.
BMW tulistati auklikuks
Ettevõtja Aigar Palm elab Tartu külje all, samas piirkonnas, kust detsembri alguses varastati Toyota maastur. Palmi kodu külastasid vargad ööl vastu 12. veebruari ja võtsid kaasa tema enam kui 80 000 eurot maksva musta värvi BMW maasturi. „Vaatasin aknast, et lumi on maha tulnud, et musta värvi ei paista lume alt millegipärast,“ räägib ta. See, et auto on läinud, ei jõudnud talle kohe kohale. „Tegin ukse lahti, vaatasin, ikka suksut ei ole. Siis mõtlesin, et mis jama see on. Aga kui teist korda ukse lahti tegin, oli selge, et läinud vist,“ räägib ta.
Vargad toimetasid vaikselt. Et tol ööl midagi kummalist oleks toimunud, ei märganud ei tema pere ega naabrid. Isegi naabri koerad olid tol ööl miskipärast vait. „Muidu vahepeal nood ikka hauguvad. Kuidagi väga vaikselt ja peenelt,“ ütleb Palm.
Palm helistas politseisse ja juba kohe hommikul kutsus uurija ta jaoskonda kohapeale. „Läksin sinna. Ütles, et tulge minuga kaasa. Siis räägib tee peal, et pilt ei ole kõige meeldivam. Ise mõtlesin, et mis pilt – tavaliselt, kui auto ära varastatakse, kätte ei saadagi ju. Siis tegi arvuti lahti, näitas mõnda pilti – siis oli pilt selge, jah,“ ütleb ta.
See selge pilt näitas talle tema enda autot, mis nüüdseks oli aga juba avariiline ja kuuliauguline. Palm ei teadnud, et nendesamade Leedu autovaraste tabamiseks oli politsei korraldanud öösel ulatusliku operatsiooni.
Politsei: olime valmis kõige hullemaks
Juba sama päeva hommikul jõudsid uudistekanalitesse teated märulist Karksi-Nuias, kus politseinikud autovaraste pundi teesulu ja püstolilaskude abil rajalt maha võtsid. Vargad proovisid küll jalgsi põgeneda, kuid saadi kätte. Vosman iseloomustab kätte saadud mehi lühidalt: „Ohtlikud autovargad – mobiilsed Leedust pärit ohtlikud autovargad.“
Samad mehed olid käinud siin juba kümmekond korda - ikka nii, et kiirelt sisse, auto kaasa ja kiirelt jälle üle piiri minema. Seekord oskas politsei neid oodata. „Me olime valmis tegelikult kõige hullemaks üldse,“ räägib Vosman. See tähendab, et politseil oli juba eelnevalt üsna selge pilt, kui jõhkrad mehed neil vastas on. „Meil oli olemas tegelikult üks video, kus me oleme näinud nende käitumist. Me näeme, mismoodi nad riietuses on – me teeme järeldusi selle pealt. Me näeme, et nad on sellised sportlikud, kannavad maske, oli ka relv näha,“ kirjeldab Vosman.
Videolt on näha, et vargaid ei häiri mitte miski. „Ümberringi tuled põlevad, liikumisanduritega valgustus. Meestel ei ole sellest sooja ega külma. Näod on kaetud. Kui ma vaatan nende kehasid, võib näha, et nad võivad kanda ka kuuliveste,“ räägib Vosman.
Organiseeritud kuritegevuse taust
Selge on see, et vargad ei tule sinna juhuslikult, vaid on eelnevalt juba sihtmärgi välja valinud. Põhjus eramupiirkondade eelistamises peitub selles, et nende majade ees seisavad kallimad autod. Sama vargapunt oli Eesti käinud juba kümmekond korda – Tartu külje all, Viljandi ja Elva kandis, Saue ja Saku kandis.
Lisaks on selge, et selline varaste seltskond, kes nii ülbelt tegutseb, ei saa olla päris juhuslik - nende näol on tegemist Leedu päritolu organiseeritud kuritegevusega. Karksi-Nuias kätte saadud mehed on tegelikult musta töö tegijad, nende taga Leedus on arvatavasti aga veel terve kriminaalne struktuur. „Üldjuhul on niimoodi, et kuskil on aju, kellel on ka kogemused, kellel on elukutse autosid varastada ja turustada neid,“ räägib Vosman.
Sellised ajud üldjuhul ise varastamas ei käi ja värbavad musta töö tegemiseks spetsiaalse meeskonna.
„Üldjuhul on sellistes gruppides mehi, kes harrastavad igasuguseid võitluskunste,“ lisab Vosman.
Vargad põgenesid autost sõidu pealt
Palmi BMW varastanud pundil hoidis politsei Tartust alates silma peal ja proovis neid Karksi-Nuia lähedal teetõkke ja eriüksuse abil maha võtta. Kurvi taha paigaldatud teetõke peaks sundima auto peatuma - need mehed aga otsustasid peatumise asemel gaasi anda, et teetõkkest läbi sõita. „See oli ilmselge rünne politseiametnike vastu ja auto pihta avati tuli,“ selgitab Vosman.
Nii saigi Palmile kuuluv BMW endale kuuliagud ja pärast kokkupõrget politsei Škodaga paiskus auto teelt välja. Vargaid aga kohe kätte ei saadud. „Sõidu pealt need mehed hüppasid autost välja ja panid jooksu kõik. Siis hakkas nende kinnipidamine või tagaajamine,“ kirjeldab Vosman tekkinud olukorda.
Selles tagaajamisoperatsioonis osaleski lõpuks sadakond politseinikku ja see kestis mitu tundi. Hommikuks saadi mehed ükshaaval kätte ja võeti vahi alla. Üks neist oli ka reide kuuli saanud ja vajas haiglaravi.
Ohus nutika võtmega autod
Politsei sai neilt kätte ka nende põhilise töövahendi - seadme, millega saab edukalt sekundite jooksul auto varastada ja mida võime ka eramaja videost näha.
„Kui need pätid tulevad siia auto juurde ja maja ukse juurde, siis umbes 10 sekundit,“ ütleb Vosman.
See seade võimendab uutel autodel kasutusel olevat nutivõtme signaali. Paljudel moodsatel autodel ei kasutata enam süütevõtit ja autot saab käivitada nupust. Kui sellise niinimetatud keyless-süsteemi kasutava auto nutivõtme signaali sellise seadmega võimendada, saab edukalt sisse nii autosse kui auto käivitada ja minema sõita. Tüüpilise juhtumi puhul hoiab omanik autovõtit kohe välisukse juures esikus ja just seetõttu näeme ka video pealt, kuidas varas seadmega ukse juures signaali otsib.
„Võti on inimesel toas, võti nii kaugelt ei tööta, keyless-süsteem. Aga see aparaat on nii võimas, et ta põhimõtteliselt imiteeris justkui võti oleks autos,“ selgitab Vosman.
Politsei soovitab sellised võtmed vähemalt välisukse juurest kaugemale panna, keerata hõbepaberisse või hoida mingis karbis. Või panna autole lisaks salalukk.
Leedust pärit mitmeid vargapunte
Kui selliseid võimendeid kasutavad vargabanded on spetsialiseeunud kallite autode vargustele, siis need pole sugugi ainsad grupid, kes politseile kõvasti tööd annavad. Nagu üks teine, tänavu jaanuaris Pärnu maakohtus lõpliku lahendi saanud Leedu varaste juhtum näitab, kadusid 2014. aasta suvekuudel sama hästi nii paadid kui tõstukid. „Ühe kaatri Tallinna linnast, ühe Viimsist, ühe Haapsalust, Tallinnast ka ühe suhteliselt kalli tõstuki. Pärnust viimase hetkega siis võeti ka mootorratas,“ meenutab juhtumit sellega tegelenud Pärnu eriasjade uurija Priit Schvede.
Neljaliikmelise grupi jultumust näitavad turvakaamera salvestised - 2014. aasta juunis haakisid nad oma bussi taha Koplis parklas seisva kaatri ja sõitsid sellega lihtsalt minema. Kell videol näitab mõned minutid pärast seitset, kuid nad tegutsesid täiesti avalikult.
Teisel videol toimetavad nad öisel ajal ehitusseadmeid rentiva Cramo Estonia platsi peal Tallinnas Peterburi teel. Nad haagivad suure tõstuki oma sõiduauto taha ja veavad selle lihtsalt minema.
„Me ei saanud kätte kahjuks mitte ühtegi asja, mis nad ära varastasid. Ei ühtegi kaatrit ega tõstukit,“ tunnistab Schvede.
Pealik püüti kinni Norrast
Kuid vargad saadi kätte, sest nad tulid uuesti ja politsei oskas neid ka siin oodata. Kohe peeti kinni grupi kolm liiget, kuid ninamees Gintaras Prochoras teiste meestega tol korral kaasas ei olnud. Prochoras varjas ennast veel tükk aega Leedus, kuid siis saadi ka tema kätte, kuna otsustas ühel hetkel Norrasse lennata. „Tema jaoks oli lihtsalt arusaamatu see, et kes ta Leedus maha müüs, sellest saab aru – tema enda töötegijad. Aga kes ta Norras maha müüs, sellest ta aru ei saanud. Talle ei jõudnud isegi see kohale, miks ta Norras kinni võeti,“ räägib Schvede.
Meestele mõistetud vanglakaristused varieerusid kaheksast kuust pooleteise aastani. Tänaseks on nad need ära istunud ja neile kehtib Eestisse sissesõidukeeld. Hoolimata sellest, et tegemist oli politsei jaoks lihtsa juhtumiga, on selle juhtumi kahjusumma, mida varguste ohvrid kandma pidid, üsna kõnekas – rohkem kui 100 000 eurot. Kusjuures kõigil omanikel polnud ka kindlustust, kellelt kahju korvamist paluda.
Lähiminevikust leiame aga veel suuremaid Leedu kriminaalide põhjustatud kahjusummasid. Näiteks aastatel 2009-2012 toimunud Leedu autovaraste laine raames sai politsei kätte kokku 25 isikut, kes Eestis süüdi mõisteti. Kamba peale kokku suutsid nad tekitada üle poole miljoni euro kahju.
Võiks arvata, et peamiseks kahjukannatajaks on kindlustusfirmad, kuid tuleb välja, et alati ei aita omanikku ka kindlustus. Aigar Palm, kelle auto varastati ja politsei poolt auklikuks tulistati, sai samuti 17 000 euroga vastu pükse. Ta küll vaidles tükk aega oma kindlustusfirmaga Ergo, kuid lõi lõpuks käega. „Jah, omast taskust pean mingi osa sellest actionist kinni maksma,“ ütleb ta.
Aga mis edasi? Nagu politseilt kuulsime, autovaraste osas neil praegu tööd jagub. Põhjuseid, miks just Eestisse tullakse, on mitmeid - näiteks on hea varastatud kraamiga kohe üle piiri Lätti sõita. Kuid põhiline on see, et siin on, mida võtta. „Kompliment Eestile, siin on rikas rahvas vist. Eramurajoonis ringi sõita, siis igal mehel on ikka suhteliselt uus auto ukse ees, hea võtta,“ ütleb Vosman.
Asja positiivne külg on aga see, et politsei on jõuliselt vargapunte maha võtnud ja neil elu kibedaks teinud – kui selliseid uudiseid tuleb aina rohkem, saavad Leedu autovargad aru, et siia pole mõtet tulla.
