„Tunne, nagu sülitati näkku“

2013. aasta 25. mai hommik Tartu kesklinnas. On laupäev. Kell on umbes seitse minutit seitse läbi. Tartu linnakaamera number kaks teeb täispööret Raekoja platsi suunas. See kaamera pöörabki nõnda edasi ja tagasi, ühes suunas ja siis jälle teises. Ühel hetkel näeme teisel pool tänavat puude varjus kolme meest. Üks meestest on Silver Puusepp, 30-aastane pikka kasvu noor mees, kahe tütre isa, kellele need hetked jäävad elu viimasteks.

Kaks teist meest – Ats Pärnaste ja Alo Paluoja – on varem korduvalt karistatud kurjategijad. Nad jõuavad hiljem Puusepa tapmissüüdistusega kohtupinki. Selle ligi kahe aasta eest eestlasi šokeerinud tapatöö peamiseks tõendusmaterjaliks kohtus saab seesama linnakaamera video.
Videolt on näha, et kolm meest jõuavad Tartu raekoja poolt Poe ja Küüni tänava majanurgani. Siis näeme, kuidas Puusepp seisab Pärnaste ja Paluoja vahel – toimub rünnak, teda lüüakse ja ta hakkab kukkuma. Kui kaamera uuesti pöörab, näeme, et Puusepp on juba kõnniteel pikali. Pärnaste ja Paluoja seisavad maas lamava ohvri juures. Mõne aja pärast näeme, kuidas kannatanut lohistatakse üle tänava pargipingi suunas, kuhu nad ohvri lõpuks asetavad ja ise lahkuvad.

See videopilt oli Silveri surnukspeksmise asjas keskseks tõendiks. Lõuna ringkonnaprokuröri Aro Siinmaa sõnul on videopildilt näha ründe algus ja selle tagajärg. „Ühendades need lülid omavahel, leidsin, et on alus esitada mõlemale isikule süüdistus teise isiku tapmises surnukspeksmise teel,“ rääkis ta. Eelmise aasta juunis mõistiski Tartu maakohus Ats Pärnaste ja Alo Paluoja süüdi tapmises. Pärnastele mõisteti üheteistkümne ja Paluojale kümne aasta pikkune vabadusekaotus. Mehed kaebasid otsuse edasi ja Tartu ringkonnakohus vaataski selle eelmise aasta detsembris ringi – Pärnaste mõisteti tapmise asemel süüdi surma põhjustamises ettevaatamatusest ja sai karistuseks kuus aastat. Paluoja osas aga leidis kohus, et tema süü ei ole üldse leidnud tõendamist ja ta vabastati otse kohtusaalist.

On üsna selge, et selline otsus on ohvri lähedastele sügavalt mõistetamatu. Silver Puusepa ema Eleonora Mosen tunneb, nagu talle oleks näkku sülitatud. „See, et tapeti poeg ära, selle eest polegi vaja karistada?“ küsib ta.

Otsuse ringitegemise põhus on selles, et turvakaamera videopilt ei anna täit ülevaadet traagilisest sündmusest. Nii ei suutnud kohus tuvastada, et Paluoja oleks üldse Puuseppa löönud. Teisi tunnistajaid sündmusel ei olnud ja nii arvestas kohus ka Pärnaste ja Paluoja endi ütlustega. Pärnaste võttis omaks, et lõi Puuseppa. Paluoja ütles, et tema Puuseppa ei löönud. Nad väitsid koguni, et Puusepp ise muutus hetk enne rünnakut agressiivseks ja Pärnaste lihtsalt reageeris sellele. Nende sõnul olevat Puusepp ka pärast rünnakut olnud kontaktivõimeline ja ise palunud end pingile viia. Ringkonnakohus arvestas nende ütlustega, sest sündmuste olulisim tõend, videopilt, ei lükanud kohtu hinnangul neid väiteid ümber. Video on puudulik. „Mis paraku ei ole kõrgekvaliteetne, mis paraku ei ole selgelt püsivalt kadreeritud ja seega kogu sündmus kaamera vaatevälja ei jää,“ tõdes ka prokurör Siinmaa.

Seega pani maakohus Tartu ringkonnakohtu esimehe Kersti Kerstna-Vaksi sõnul toime rikkumise, kui asus olemasolevate tõendite alusel oletusi tegema. „Seadus ütleb, et tegelikult tuleb kõik kahtlused, mis tekivad ja mis kindlasti selles asjas olid olemas, tõlgendada kohtualuste kasuks,“ märkis ta.

Sama ütleb ka Paluojat kaitsnud vandeadvokaat Sirje Must. Ehk tema sõnul ei saaks riskida ka sellega, et keegi süütult kinni läheb. „Isikut süüdi mõista saab ikkagi tõendite põhiselt. See tähendab, et kui tekivad kahtlused, siis need kahtlused tuleb kohtuotsuses kõrvaldada ja kui neid kõrvaldada ei õnnestu, siis oletama ju kohus ei saa otsuses hakata,“ ütles ta.

Silveri ema Eleonora jaoks on sellised väited kummalised. „Pole video peal näha? Kuidas siis teised kuriteod, kus ei ole videot – kas need ei olegi siis kuriteod? Õigeks mõista? Vabaduse lipp ilusti Paluojale kätte – mine tee oma õigeid tegusid edasi. See täpselt niimoodi tulebki välja,“ ütles ta.

Kerstna-Vaks lisas, et tema hinnangul ei saa kohtuotsuse põhjal väita, et Paluoja tol hommikul õigesti käitus. „Loomulikult ta oleks pidanud vahele minema, ta oleks pidanud takistama ja ta oleks pidanud teatama, et on toime pandud esimese astme kuritegu, aga milleski sellises ei ole talle süüdistust esitatud,“ ütles ta.

Tänavu märtsis ei võtnud riigikohus prokuröri kaebust menetlusse ja nii jäi jõusse ringkonnakohtu otsus. Kokkuvõttes mõisteti Paluoja süüdi ainult ööklubis turvameestega kraaklemises. Selle eest määrati talle viie kuu pikkune vanglakaristus, mille ta oli ära istunud juba oktoobriks 2013. See tähendab, et tema vabastamise hetkeks oli teda vahi all hoitud 403 päeva kauem, kui lõplik kohtuotsus seda lubas. See andis talle õiguse taotleda riigilt hüvitist. Nii pidi riik Paluojale märtsi lõpus koos kaitsjatasu hüvitisega kandma ligi 32 400 eurot.

Silver Puusepa ema ja kogu ohvri pere jaoks ei lähe aga päevagi, kus nad Silverist ei mõtleks. „Lapselaps küsib minu käest – vanaema, miks nad tapsid minu isa ära? Ma ütlesin, et sellepärast, et nad on mõrtsukad. Nad on vanglas. Ja nüüd, kui see ringkonnakohus, laps helistab – vanaema, aga uudistest näitas, et mõrtsukas on väljas, kas ta tapab nüüd meid ka ära või? Lapsed nutavad, tüdrukud, et me ei saa kunagi enam issi sülle. Vana – aga me ei saa ju enam issile öelda, et me armastame teda. Me saame nüüd ainult lastega surnuaeda minna, tüdrukud panevad siis lilli sinna haua peale, sosistavad – issi, me armastame sind.“