PUUDULIK | Peaprokuröri taotlus esitada Tartu kohtunikule süüdistus sai riigikohtult hävitava hinnangu ja saadeti tagasi

Riigikohtu üldkogu ei nõustunud riigi peaprokuröri Andres Parmase taotlusega, milles sooviti esitada Tartu Maakohtu kohtunikule Eveli Vavrenjukile süüdistus mitmes kuriteos. Riigikohtu hinnangul on süüdistus praegusel kujul niivõrd puudulik, et selle alusel poleks võimalik süüküsimust sisuliselt lahendada.

Seaduses on kohtunikule süüdistuse esitamiseks sätestatud erikord, et vältida ilmselgelt põhjendamatuid või poliitiliselt erapoolikuid süüdistusi. Sellest lähtudes peab riigi peaprokurör esitama kõigepealt Riigikohtule taotluse, et viimane teeks Vabariigi Presidendile ettepaneku anda süüdistusakti koostamiseks oma nõusolek. Alles pärast seda on prokuratuuril võimalik saata süüdistus esimese astme kohtule sisuliseks arutamiseks.

Tänavu 9. septembril tegi peaprokurör Parmas Riigikohtule taotluse esitada kohtunik Eveli Vavrenjukile süüdistus, mis puudutab muu hulgas väidetavaid ametialaseid kuritegusid. Riigikohtu üldkogu arutas asja 29. septembril ja leidis, et süüdistus pole presidendile ettepaneku tegemiseks piisavalt selge ega täpne.

Riigikohus märkis, et süüdistuse tekst tuleb sõnastada keeleliselt korrektselt, loogiliselt struktureerituna ja ülevaatlikuna, vältides seejuures põhjendamatuid kordusi. Peaprokuröri taotluses toodud kirjelduse põhjal pole aga võimalik vähemalt osa tegude puhul mõista, milline on Vavrenjukile etteheidetava käitumise täpne sisu. Süüdistuse aluseks olev tekst on laialivalguv, raskesti jälgitav ja vastuoluline ning sisaldab ebaolulisi kõrvalepõikeid või pole selles vastupidi piisavalt kirjeldatud olulisi asjaolusid. Lisaks pole Vavrenjukile süüks arvatav tegevus ajaliselt selgelt piiritletud ja mõnede tegude puhul võib olla möödunud kümneaastane aegumistähtaeg.

Nende puuduste tõttu leidis Riigikohus, et kui süüdistus saadetaks praegusel kujul maakohtule arutamiseks, tuleks see juba eelmenetluses prokuratuurile tagastada või kriminaalmenetlus osaliselt lõpetada. Seetõttu otsustas Riigikohus peaprokuröri taotluse tagastada, selgitades samas, et see ei võta prokuratuurilt võimalust edaspidi uue taotluse esitamiseks.

Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles Delfile, et täna pole tal aega asja kommenteerida.

Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles aga, et Prokuratuur lähtus taotlust esitades seadusest ning Riigikohtu etteheide süüdistuse puuduste kohta on prokuratuurile ootamatu.

"Avasime taotluses küll võimaliku süüdistuse sisu, kuid ei esitanud Riigikohtule tutvumiseks süüdistusakti projekti. Riigikohtu etteheite kohaselt pole pelgalt süüdistuse tekstist lähtudes võimalik mõista kohtunikule etteheidetava käitumise täpset sisu. Seetõttu tuleb meile üllatusena soov tutvuda mitte ainult süüdistusega, vaid sisuliselt juba valmis süüdistusaktiga," teatas Pern pressiteenistuse vahendusel.

"Rõhutame ka seda, et prokuratuurile süüdistuse tagastamine ei ole pretsedenditu ning ka varasemalt on eeskätt just keerulisemate süüdistuste puhul kohtud prokuratuurile sarnaseid etteheiteid esitanud. Meie jaoks on olulisim, et Riigikohus on kritiseerinud vaid osasid meie esitatud taotluses kirjeldatud võimalikke süüdistusi ning on samuti märkinud, et prokuratuuril on puudustega taotluses võimalik teha korrektuure. Võtame Riigikohtu märkuseid ja ettepanekuid arvesse ning esitame taotluse uuesti," lubas Pern.

Vavrenjuki kahtlustus

Eelmise aasta oktoobris pidas kaitsepolitsei kinni Tartu Maakohtu kohtuniku Eveli Vavrenjuki, keda kahtlustatakse altkäemaksu nõudmises ja korduvas võtmises, valeandmete esitamises ning isikuandmete ebaseaduslikus edastamises.

Mais kirjutas Delfi, kuidas korruptsioonikahtlustuse saanud Vavrenjuk naasis tagasi tööpostile. Vavrenjuki kaitsja Oliver Nääs kommenteeris, et Vavrenjuk ei tunnista end alle ette heidetud tegudes süüdi ja temalt ei saa eeldada pikaks ajaks kogu elu ooterežiimile panekut.

Tartu maakohtu pressiesindaja Annett Kreitsman kommenteeris, et kohtunikule on esitatud kahtlustus ning kriminaalmenetluse ajaks saab ametist eemaldamise taotlust teha vaid prokuratuur. Seda tehtud ei ole ning kohus lähtub antud olukorras seadusest ja süütuse presumptsioonist.

Vavrenjuki kahtlustati selles, et ta võttis altkäemaksu advokaat Olev Kuklaselt seoses pankrotiasjadega. Kahtlustuse kohaselt ei liikunud altkäemaks mitte rahalisel kujul, vaid tasuta õigusabina, mida Kuklane Vavrenjukile mitmel puhul jagas.

Olev Kuklase pikka selgitust selle kohta, kuidas temast kahtlusalune sai ja milles Vavrenjukki kahtlustati, saab lugeda Eesti Ekspressist. Kuidas Vavrenjuk tagasi tööpostile naasis, saab lugeda lähemalt Delfi uudisteportaalist.