Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse hinnangul on Suklese süü tapmisele kihutamises tõendatud ning kohus peaks talle mõistma lühimenetluse korras kolmeaastase vangistuse. Selleks tuleks Suklesel prokuröri taotlusel reaalselt vanglas ära kanda kolm kuud, ülejäänud aeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga, vahendab BNS.

Suklese kaitsja Küllike Namm palus kohtul tema kaitsealune õigeks mõista. Harju maakohus kuulutab lahendi 7. oktoobril kell 12, ütles Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots BNS-ile.

Prokurör taotles karistuseks kolmeaastast vangistust, millest reaalselt täitmisele pöörataks kolm kuud, kaitsja palus mõista tema kaitsealune õigeks.

Tullio Libliku advokaadi Maria Mägi sõnul on Suklese kohtuasja puhul tegemist väga tõsise juhtumiga, mida ei saa pisendada ärimeeste omavaheliseks tüliküsimuseks. "Kriminaalsete sepitsuste ärilise vaidlusena eksponeerimine on paljusid eksitanud. Tegelikult ei ole Max Kinnisvara siiani esitanud Saarte Investeeringu vastu ühtegi nõuet," teatas Mägi Delfile.

"Lisaks oma endise äripartneri suhtes ebaseaduslike tegevuste kavandamise ja laimukampaania on suutnud Andrus Sukles oma elava esistuslaadiga paraku ka meediat manipuleerida. Kohus on juba varem Suklese laimu ja sõimu Tullio Libliku aadressil õigusvastaseks tunnistanud. Usaldame kohut ja loodame õigele ja õiglasele kohtuotsusele,“ märkis Mägi.

Otsuse Andrus Suklese süüasjas langetab kohus 7. oktoobril. Kohus on arutanud Suklese süüasja kinniste uste taga, kuna kohus otsustas protsessi alguses rahuldada Suklese kaitsja taotluse protsessi kinniseks kuulutamiseks.

Süüdistuse kohaselt maksis Sukles (46) mullu augustis oma endise äripartneri Tullio Libliku tapmise toimepanemise eest ettemaksuna 1000 eurot ja andis tapmise täideviijale sihtmärgi fotod ning muu teo täideviimiseks vajaliku informatsiooni. Ülejäänud summa pidi tapja saama pärast teo täideviimist.

"Tapmiseks palgatu tegi politseiga koostööd ning kuriteoplaan jäi realiseerumata politseiametnike sekkumise tõttu," teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja.

Politsei pidas Suklese kinni mullu 26. augustil Tallinnas ning Harju maakohus võttis ta Libliku mõrva tellimises kahtlustatavana järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel vahi alla. Mullu 14. septembril aga vabastas Tallinna ringkonnakohus Suklese vahi alt.

Sukles on Libliku tapmise tellimist eitanud, Libliku kinnitusel aga võlgneb Sukles tema ettevõttele miljoneid kroone, mis võiski olla ründe motiiviks.

Liblik selgitas mullu augusti lõpus, et tema ja Suklese peamiseks vaidluste objektiks on olnud kinnisvaraarendusega tegelev Hirvepargi seltsing, milles pool kuulub Libliku firmale Saarte Investeering, pool aga Suklese ettevõttele Maxkinnisvara. "Saarte Investeering on teinud Hirvepargi elurajooni arendamise projekti mitmekümnetesse miljonitesse kroonidesse küündivaid investeeringuid, samas kui Suklese firma panus piirdus mõnesaja tuhande krooniga," ütles Liblik toona.

Tema sõnul on Sukles vaatamata oma tagasihoidlikule rahalisele panusele ikkagi esitanud Saarte Investeeringute vastu rahalisi nõudmisi. "Ühte sellist arutas arbitraažikohus, kes jättis Maxkinnisvara 18,5 miljoni krooni suuruse kahjunõude rahuldamata. Arbitraažikohus tuvastas ka, et Suklese tegevus on ettevõtet oluliselt kahjustanud ning sedastas ehitusobjektile tehtud 13,8 miljoni krooni suuruse ülekulu," ütles Liblik mullu augustis.

Ärimehe kinnitusel on Andrus Suklese firma Saarte Investeeringule võlgu mitmeid miljoneid kroone, mis võiski tema hinnangul olla mõrva tellimise motiiviks.

Libliku sõnul ähvardas Sukles teda füüsilise vägivallaga juba 2007. aasta märtsis, kuid toona ei osanud ta selle tõsidusest piisavalt aru saada ning seetõttu ei pöördunud siis ka politsei poole.