Süüdistuse kohaselt juhtis 38-aastane A. M. alates 2015. aasta kevadest kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud narkokuritegude toimepanemisele.

Kaks aastat hiljem liitus süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühendusega ka 42-aastane Dmitri Neimark, kellest sai kuritegelikus ühenduses A.M kõrval ühenduses madalama astme juht, nn brigadir.

Süüdistuse kohaselt kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks neile ka 63-aastane Ahmed-Aga Gašimov, 48-aastane Eldar Gurbanov, 42-aastane Vagif Valiev, 22-aastane Togif Ganbarov, 30-aastane Martin Skripkin, 31-aastane Aleksei Ivanov, 37-aastane Aleksei Koroljov ja 32-aastane Kirill Karpovski.

Kokku kuulus süüdistuse kohaselt 2018. aasta oktoobriks süüdistuse kohaselt kuritegelikku ühendusse tosin meest, kellest kolm meest on vahi all.

Riigiprokurör Vahur Verte täpsustas, et kahe mehe osas kohtueelne menetlus jätkub: „Ühe kahtlustatava osas toimub esmalt teise kriminaalasja raames menetlus välisriigis, teine kahtlustatav on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.“ Prokurör täiendas ühtlasi, et kolmandale mehele on prokuratuur juba varasemalt eraldi kriminaalasjas süüdistuse esitanud.

Riigiprokurör Verte tõdeb, et ka nimetatud kuritegelikku ühendust võib kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite pinnalt iseloomustada kui klassikalist vene vangla subkultuurist tärganud nn kirjutamata arusaamadest juhinduvat, sisemise hierarhia ning nö ühiskassaga kuritegeliku ühendust.

Riigiprokurör lisas, et kuigi klassikalised hierarhiliselt struktureeritud kuritegelikud ühendused on täna Eestis veel levinuimad, siis nagu kõik äriühingud ei ole ühesuguse ülesehitusega, nii võivad ka kuritegelikud ühendused olla moodustatud erinevalt.

„Europoli hinnangul on umbes 30-40% Euroopas tegutsevatest kuritegelikest ühendustest lõdvema struktuuriga, mis tähendab, et tulevikus peame järjest enam arvestama hoopiski teistsuguste kuritegelike ühendustega,“ tõi prokurör näiteks.

Üheksast mehest viiele on esitatud täiendavalt süüdistus suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ning ühele lisaks ka tulirelva ja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises.

„Aastatepikkuse töö tulemusel lõpetasime Eestis narkoäri ajanud kuritegeliku ühenduse tegevuse. See tähendab, et vähemalt mingiks ajaks tegime narkootiliste ainete kättesaadavuse keerulisemaks nii Eestis kui ka teistes riikides. Keskendume ka edaspidi oma töös kuritegelikele ühendustele, kes tahavad tegutseda Eestis või kasutada Eestit transiitriigina,“ ütles keskkriminaalpolitsei talituse juht Ago Leis.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.