"Esiteks - Eestis kehtib süütuse presumptsioon: kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kui inimene kahtlustatavana välja kutsutakse, siis on see üsna tugev signaal, et teda kahtlustatakse kuriteo toime panemises. Nüüd on aeg kokku lepitud ja kui ta ei tule, siis loomulikult võetakse raskemad meetmed kasutusele," selgitas Tikk.

"Praegu toimuvad veel tunnistajate ülekuulamised. Kannatanud on üle kuulatud. Lisaks vestlevad politseiametnikud mitmete kohalikega. Tõsi küll, neid vestlusi ei saa nimetada otseselt ülekuulamisteks, kuid üht-teist on need inimesed kuulnud-näinud ja see võib uurimisele abiks olla," märkis Tikk.

Tõendite kogumiseks läheb prokuröri kinnitusel taoliste juhtumite puhul aega keskmiselt üks kuni kolm kuud.

Süüdistus esitatakse prokuröri selgitusel siis, kui uurimine on andnud selleks vajaliku aluse. Kui prokurör pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud kõik vajalikud tõendid, siis koostab ta süüdistusakti.

"Tegelikult ühtsetest tähtaegadest rääkida ei saa, sest juhtumid on väga erinevad. Kindlasti püütakse kohtueelset menetlust läbi viia alati võimalikult kiiresti, kuid oluline on iga üksiku juhtumi keerukus, vajalike toimingute hulk ja mitmed muud asjaolud," lisas Tikk.

Eelmisel neljapäeval ähvardas meesterahvas Viljandimaal Pilistvere kiriku juures Soome leerilaagri rühmajuhte relvaga. Politsei sõnul tegid kannatanud järgmisel päeval sündmuse kohta avalduse ning juhtumi osas on algatatud kriminaalmenetlus.

Lõuna ringkonnaprokuröri Merike Tiku sõnul on kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist.

Prokurör on varem kinnitanud, et kahtlustatavat 20ndates aastates noormeest on neli aastat tagasi avaliku korra raske rikkumise eest kriminaalkorras karistatud.