Kohtunikule süüdistusakti koostamiseks on seaduses sätestatud erikord, et vältida ilmselgelt põhjendamatuid või poliitiliselt erapoolikuid süüdistusi.

Sellest lähtudes tuleb peaprokuröril saata kõigepealt Riigikohtule taotlus, et kohus teeks presidendile ettepaneku anda süüdistuse esitamiseks oma nõusolek. Alles pärast riigipea heakskiitu on prokuratuuril võimalik edastada süüdistus maakohtule sisuliseks arutamiseks.

Eelmise aasta oktoobris pidas kaitsepolitsei kinni Tartu Maakohtu kohtuniku Eveli Vavrenjuki, keda kahtlustatakse altkäemaksu nõudmises ja korduvas võtmises, valeandmete esitamises ning isikuandmete ebaseaduslikus edastamises.

Esimest korda tegi peaprokurör Vavrenjukile süüdistuse koostamiseks riigikohtule taotluse juba mullu septembris, kuid oktoobri alguses lükkas Riigikohtu üldkogu selle oluliste puuduste tõttu tagasi. Uus taotlus saabus Riigikohtusse 31. detsembril ja üldkogu otsustas eelmisel teisipäeval selle rahuldada ja edastas ettepaneku presidendile.

Presidendile ettepaneku tegemisel ei ole Riigikohtul õigust hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid ja süüküsimust sisuliselt lahendada. Senise menetluse käigus tekkinud kuriteokahtlused vajavad edasist uurimist õiglases kohtumenetluses, mis algab maakohtust. Selle eeltingimuseks on aga süüdistuakti koostamine.

President Kersti Kaljulaid andis nõusoleku Vavrenjukile süüdistuse esitamiseks täna.