President andis armu Eesti kõige vastuolulisemale eluaegsele vangile

Eile andis president Kersti Kaljulaid armu Anatoli Nikolajevile, kes mõisteti 20 aastat tagasi eluks ajaks vangi nelja inimese tapmise eest. Selle üle, kas Nikolajev oli tegelikult süüdi või istus vangis süütuna, on palju aastaid vaieldud nii kohtus kui meedias.

„Annan armu Anatoli Nikolajevile, sünd 1954, karistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 02.11.1999 otsusega, vabastades ta karistuse edasisest kandmisest,” seisab president Kersti Kaljulaidi eile allkirjastatud otsuses.

See, kui president mõnele vangile armu annab, on üldiselt üsna haruldane. Eluaegsele vangile on president varem vaid ühe korra armu andnud: kümme aastat tagasi sai selle osaliseks Eesti esimene eluaegne vang Mihhail Talõšanov, kes seejärel kiiresti riigist välja saadeti.

Praegu 63-aastane Anatoli Nikolajev on trellide taga veetnud 20 aastat.

Meest süüdistati 1998. aasta 19. aprilli õhtul Kohtla-Järvel korteris kahe naise ja ühe mehe tapmises. 39-aastast Jelena Erlihit oli tulistatud kaela ja pähe, 27-aastast Andrei Ovtšinnikovi õlga ja pähe ning 25-aastast Tatjana Tširkovat rinda, õlga ja pähe. Noorim naine oli viimaseid kuid rase.

Nikolajev on enda sõnul süütu ja tema väitel peteti temalt ülestunnistus lihtsalt välja. Mehe süütusesse usub ka tema juhtumiga tegelenud prokurör, kes loobus omal ajal kohtus Nikolajevi süüdistamisest. Kohus mõistis Nikolajevi siiski eluks ajaks vangi.

Riigikohus on Nikolajevi puhul tagasi lükanud ka teistmisavalduse, mis oleks võimaldanud süüdimõistetule uue kohtuprotsessi. Seega oli armuandmine Nikolajevi ainus võimalus vanglast pääseda. Kuid süüdimõistetud mõrvari tiitlist armuandmine teda ei vabasta.

Delfile teadaolevalt sai Nikolajev Tartu vanglast välja täna.

Põhjalikku lugu Nikolajevi kohtuasjast ja kõigist vastuoludest, mis sellega on kaasnenud, saab lugeda siit.