PPA asedirektor: bussifirmad võiks kasutada alkolukku
Laupäeva ennelõunal juhtus Peterburi teel Nehatu kioski juures õnnetus, milles põrkasid kokku buss ja kaks sõiduautot.
Tegu oli õnneliku õnnetusega: lapsed pääsesid ehmatusega ning kaks naist viidi tervisekontrolliks haiglasse.
Kogu õnnetusele annab aga hoopis teise varjundi asjaolu, et lapsi täis olnud bussi juhtis rohkem kui kahepromillises joobes mees, kes sõitis otsa punase fooritule ees peatunud kahele sõiduautole.
Meest on ka varasemalt joobes juhtimise eest karistatud.
Õhus on palju küsimusi: kuidas sai umbjoobes bussijuht rooli minna, kas keegi lapsi saatnud täiskasvanutest ei märganud seda?
Uurimine käib ning lähiajal loodetakse ka neile küsimustele vastused saada. Selle sündmuse valguses tekib paratamatult huvi, kuidas takistada korduvalt joobes juhtimise eest karistatud isikute saamist bussijuhiks ning millised on võimalikud vahendid ja lahendused, kuidas ennetada joobeseisundis rooli minemist?
Alkolukk, tööandja kontroll, teavitamine
PPA peadirektori asetäitja Joosep Kaasiku sõnul on karistustel kindel kehtivusaeg ning tänases õigusruumis kustunud karistused õiguslikku tähendust ei oma. "Selles osas on suhteliselt keeruline kogu süsteemi muuta," tõdes Kaasik Delfile antud intervjuus.
Kaasiku arvates on küsimus pigem selles, kuidas me saame igapäevaselt riske maha võtta. "Seda, et keegi on kunagi karistatud mingisuguse kuriteo eest, ei pruugi alati aidata. Olukorra ennetamises on meil riigina palju ära teha."
Kaasik näeb kolme asja, mida oleks võimalik teha ilma igasuguse seadusemuudatuseta. "Need vahendid, millest ma räägin, on teostatavad. See on puhtalt tahte küsimus."
Juba mõnda aega on juttu olnud kommertssõidukitele alkoluku paigaldamisest. "See annaks võimaluse välistada selliseid juhtumeid, et rooli satub joobes bussijuht." Alkoluku kasutamist võiks tema arvates positiivselt soodustada. "Kui sõidukitel on alkolukk, siis nendel ettevõtetel tekiks mingisugused eelised."
Teise ennetava meetmena on näeb Kaasik tööandja igapäevast tegevust. "Kindlasti inimesi tööle võttes on alati võimalik inimeselt otse küsida, kas sul on selliseid juhtumeid olnud ja mis sa nende osas ette oled võtnud. Loomulikult, kui see karistus on kustunud ja seda kuskilt kontrollida ei ole võimalik, siis tööandja ei saa seda väga hästi tuvastada, kas inimene räägib tõtt või valetab. Aga kui see kuskilt välja tuleb, tekib usalduse küsimus tööandja ja töötaja suhtes, mida saab kasutada töötaja edasise jätkamise otsuse suhtes," rääkis Kaasik, lisades, et osa ühistranspordi ettevõtteid teevad vahetut joobekontrolli.
Kolmas Kaasiku poolt välja toodud ennetav meede haakub otseselt ka käesoleva juhtumiga. "Tuleks teavitada. Ilmselgelt, kui inimesed märkavad ühissõiduki roolis juhti, kellel on joobe tunnused, siis igati normaalne käitumine oleks sellest politseid teavitada. Meil on ka selliseid juhtumeid olnud, kus teavitatakse, ja me oleme suutnud tänu sellele õigel ajal sekkuda."
Juhtimiskeeld võiks kõne alla tulla korduvate rikkumiste korral
Juhtimisõiguse äravõtmine on kindla ajalise vahemikuga. Kui inimene selle juhtimisõiguse taastab, on see tal jällegi olemas. "Äärmustesse minnes, mõeldes pikas perspektiivis, siis võib-olla mingisuguste rikkumiste korduvuse puhul on võimalik kaaluda ka eluaegset juhtimiskeeldu, mis täna, kui me arvestame kogu meie üldist õigussüsteemi, siia väga hästi ei sobi. Põhimõtteliselt esimesel korral seda ei ole võimalik teha, aga korduvuse puhul oleks seda võimalik kaaluda. See ilmselt välistab joobes juhi sattumise bussirooli," arutles Kaasik, milline stsenaarium on seaduste muutmisel võimalik.
Kaasik nentis, et eilne juhtum oli kahetsusväärne. "Terve inimese mõistusega seda vaadates tekib palju küsimusi."
PPA peadirektori asetäija märkis, et selle valdkonna uuringute kohaselt on paljudel joobes juhtimisega korduvalt vahele jäänud inimestel probleem oluliselt sügavam kui alkoholijoobes rooli istumine. "Pigem on üldse tegemist alkoholisõltuvusega. See on ka üks asi, millega võiks tulevikus rohkem vaeva näha, et seda ka tuvastada, kui inimesele antakse juhtimisõigus või kui ta asub mingit eriala omandama. Võiks kuidagimoodi inimese sõltuvusprobleemid välja selgitada ja see võiks ka olla üheks selliseks asjaoluks, et kui inimesel on selline probleem, siis ta lihtsalt ei saa või saab mingite kindlate tingimustega, näiteks alkolukuga sellist tööd teha.
Õnnetus Tallinna piiril
Peterburi teel Nehatu kioski juures põrkasid eile kella 11.15 paiku kokku buss ja kaks sõiduautot, ütles Delfile Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich. Bussis sõitnud lapsed pääsesid vigastusteta, ent ühest autost viidi kaks naist tervisekontrolliks haiglasse.
Tellitud bussis oli 19 last, kes olid teel laagrisse ning pääsesid üksnes ehmatusega. Selgus, et 1952. aastal sündinud bussijuht oli purupurjus ning tema joobeaste oli ligi kolm promilli. Juht viidi politseijaoskonda, kinnitas Uldrich eile.
Põhja ringkonnaprokuratuuri andmeil on lapsi kriminaalses joobes vedanud bussijuhti varemgi joobes juhtimise eest karistatud, kusjuures ühel korral jäi ta vahele bussiroolis.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas ütles Delfile, et praegu mehel kehtivaid rikkumisi pole, ent mehe varasemad karistused joobes juhtimise eest on pärit aastatest 2004 ja 2010. "Aastal 2010 oli ta purjuspäi istunud bussirooli."
Kallas rääkis, et menetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb joobes juhtimist. "Mees on kinni peetud, selleks, et tema endaga saaks menetlustoiminguid teha, peab ta kaineks saama," ütles Kallas eile pärast õnnetust.
Bussijuht peeti esmaste menetlustoimingute teostamiseks kinni kuni 48 tunniks. Homme hommikul selgub, kas Põhja ringkonnaprokuratuur otsustab bussijuhi vahistamist taotleda või mitte.
