Politseijaoskonnas endalt elu võtnud naise surma asjaolude selgitamiseks algatati kriminaalmenetlus

 (14)
foto-51
Pilt on illustreerivFoto: Ester Vaitmaa

38-aastane pereema võttis endalt politseimajas elu. Pereema oli nii antidepressantide kui alkoholi mõju all, kuid oma rolli mängis ka segadus politsei töökorralduses.

Selle aasta 24. aprillil võttis 38-aastane pereema Rahumäe politseijaoskonna ajutises kinnipidamiskambris endalt elu. Ta oli 0,75-promillises joobes ning antidepressantide mõju all, vahendas tänane "Pealtnägija."

Kõik algas liinibussi ja sõiduauto plekimõlkimisest kella 17 ajal. Kohale tulnud politsei kahtlustas, et üks osapooltest võib olla alkoholijoobes ja nii viidi naine Rahumäele arestimajja.

Raskete üleelamiste tõttu oli naisel raskekujuline depressioon. Ta käis arstide juures ning tarvitas igapäevaselt, hommikuti ja õhtuti, antidepressante. Lisaks lubas arst tal kasutata rahustina ka Xanaxit.

Pärast plekimõlkimist koostati sündmuskohal protokoll, kus endast väljas olnud naine kirjutas allkirjaks "Olen surnud."

PPA Põhja prefektuuri politseikolonelleitnant Kristian Jaani ütles "Pealtnägijale", et politseiametnikel tekkisid küsimused, miks selline väide oli allkirjaks kirjutatud, kuid see oli kõik. "See oleks pidanud olema alarmeeriv."

Seotud lood:

Protseduuri lõppedes pandi naine võrepuuri, ajutisse kinnipidamiskohta. Samal ajal proovis naise abikaasa Rein teha enda sõnul politseile selgeks, et naine vajab erikohtlemist ning talle on vaja ravimeid viia.

Kell 19 annab politseipatrull naisele telefoni, et ta saaks koju helistada. "Minuga on kõik korras, ma olen täiesti kaine," ütles naine Reinule. Selle kõne peale läks Rein politseijaoskonda ja üritas igatepidi oma naise juurde saada.

Kristian Jaani sõnul suhtlesid politseiametnikud pidevalt naisega ning nad ei hinnanud olukorda sellisena, et naise käitumises oleks olnud ohumärke. Reeglid ei luba anda kinnipeetavale anda ravimeid ilma arsti juuresolekuta. Arsti aga kohale ei kutsutud. Samal ajal, kui arestimajas toimus vahetuse üleandmine, jäi naine kambriruumi ilma järelevalveta ning varju videokaamera vaateväljast.

Eraldi ametikohta inimesele, kelle ülesanne on ajutistel kinnipeetavatel silma peal hoida, ei ole. Kuni valveuurijale üleandmiseni vastutab kinnipeetava eest patrull, kes inimese arestimajja toob. Segadust lisasid veelgi uued töökorraldused, mis on anonüümseks jääda soovinud politseinike sõnul tekitanud segadust, valetõlgendusi ja trotsi. Puudustele kinnipeetavate järelevalves oli korduvalt tähelepanu osutanud ka õiguskantsler.

Kell 22.50 sai Rein kõne politseilt. Seejärel teatati talle, et plekimõlkimise tõttu politsei kinnipidamiskambrisse sattunud pereema poos end kampsuniga trellide külge.

Politsei esimene seisukoht oli, et politseinikud olid lohakad ja rikkusid määrusi, kuid kuna reeglistik kinnipidamisasutuses oli uus, siis karistusi ei määratud. Nüüdseks on teada, et juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks algatati kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.