Politsei: tapmiste kasvutrendi põhjuseks võib olla üldine pinge ühiskonnas

 (52)
Politsei: tapmiste kasvutrendi põhjuseks võib olla üldine pinge ühiskonnas
Foto: Andres Putting

Viimasel ajal on Tallinnas märgata tapmiste kasvutrendi, mis võib Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Priit Pärkna sõnul olla tingitud üleüldisest pingest ühiskonnas.

Viimasel ajal on tapmiste hulk Tallinnas võrreldes eelmiste kuudega kasvanud. Enne septembrit oli enim tapmisi veebruaris ja juulis - neli. Septembris pandi toime aga kuus ja oktoobris 11 päeva jooksul kaks tapmist.

Kokku on Tallinnas tänavu registreeritud 26 tapmist-mõrva, mida on eelmise aastaga võrreldes kaheksa võrra rohkem, Eestis on tänavu kokku registreeritud 72 tapmist-mõrva, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üheksa võrra enam. Tapmise ning mõrva kuritegudena registreeritakse ka kuriteokatsed.

Ööl vastu laupäeva leiti näiteks Asunduse tänava korterist kaks pussitatud meest, esmaspäeval Kalamajast tapetud noor naine ja kaks nädalat tagasi kolmapäeval Lasnamäe metsatukast lõike- ja torkehaavadega endise tippkorvpalluri surnukeha.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna nentis Delfile, et viimasel ajal on tõepoolest isikuvastaste kuritegude tõusutrendi märgata. "Samas tuleb tõdeda, et raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemine on alati käinud lainetena," sõnas Pärkna. "Nii on näiteks olnud perioode, kus poole aasta jooksul registreeriti Harjumaal vaid üksikuid tapmisi."

Tõusutrendi põhjuseid ei saa Pärkna sõnul kindlalt väita, kuid ühe võimaliku põhjendusena võib esile tuua üleüldise pinge tagajärje ühiskonnas, mis paneb mõnda inimest käituma tavapärasest agressiivsemalt. Nii võib tühisest probleemist tekkinud konflikt Pärkna sõnul päädida äärmusliku füüsilise vägivallaga.

Seotud lood:

"Viimasel ajal toime pandud tapmiste puhul saame, nagu varasemaltki, rääkida siiski valdavalt isiklikul pinnal tekkinud konfliktidest, kus sageli on mängus olnud ka alkohol või narkoained ja mis leidsid enamasti aset ruumis. Tõenäosus tavalisel inimesel langeda tänaval tapmise ohvriks on jätkuvalt äärmiselt väike," rõhutas Pärkna.

Üldiselt valitseb langustrend

Justiitsminister Kristen Michal ütles Delfile, et tapmiste ja mõrvade arv on Eestis olnud mõningase kõikumisega pidevalt langustrendis - kui 2003. aastal oli tapmisi ja mõrvu 188, siis 2009. aastal poole vähem. "Kindlasti jälgime muutusi kuritegevuses ning koostöös siseministeeriumiga seame ka vastavaid prioriteete, kuidas kuritegevusega võidelda," kinnitas Michal.

Michali sõnul ei saa tapmisi seostada majandusliku olukorraga, kuna buumi ajal oli tapmisi ja mõrvu märgatavalt rohkem kui sel või eelmisel aastal. "Teada on, et enamik tapmisi on pigem aset leidnud olmetülides ning ühel või teisel viisil on osaliseks alkoholijoove," ütles sarnaselt politseile ja justiitsminister.

Justiitsministeerium märkis, et üldine kuritegude arv on üheksa kuu võrdluses 2010. aastaga langenud 14 protsenti - see tuleb suuresti varguste tuntava vähenemise arvelt. "Kindlasti panustavad kõik Eesti õiguskaitsjad, et see trend jätkuks," sõnas Michal.

Justiitsministeeriumi statistika järgi on septembris registreeritud kuus tapmist ja mõrva, see arv on eelmiste kuudega võrreldes suurem. Oktoobris on esimese üheteist päeva jooksul registreeritud kaks tapmist-mõrva.

Registreeritud tapmised ja mõrvad Tallinnas 2011. aastal:
jaanuar 2
veebruar 4
märts 3
aprill 1
mai 1
juuni 2
juuli 4
august 3
september 6
oktoober 2

Viimaste aastatega võrreldes on Tallinnas mõrvade ja tapmiste arv tänavu mõnevõrra suurem, kuid suuri kõikumisi ei ole. Tänavu üheksa kuuga on Tallinnas registreeritud 26 tapmist ja mõrva, eelmisel aastal registreeriti neid samal perioodil 18, 2009. aastal 22, 2008. aastal 23, 2007. aastal tänavusest ühe võrra enam - 27 ja 2006. aastal 28.

Kuritegude pikemaajalise trendi järgi on justiitsministeeriumi sõnul tapmiste ja mõrvade arv pigem langemas. Ministeerium märkis, et tapmiste arv 1990ndatel aastatel oli mitmeid kordi kõrgem.

Eestis on esimese üheksa kuu jooksul registreeritud kokku 72 tapmist ja mõrva, eelmise aastaga võrreldes on seda üheksa võrra enam. 2009. aastal oli sel perioodil tapmisi-mõrvu 76 ja 2008. aastal 83. Seetõttu ei saa ministeeriumi hinnangul teha järeldust, et tapmiste arv on pikemas perspektiivis asunud kasvama.

Eelnevatel aastatel on tapmiste ja mõrvade arv Eestis alljärgnev:

2003. aastal: 188
2004. aastal: 127
2005. aastal: 156
2006. aastal: 119
2007. aastal: 110
2008. aastal: 104
2009. aastal: 95
2010. aastal: 84