Politsei taltsutas liiklushuligaane taas rahunemispeatusega. Vihmamärjal teel 134 km/h kihutanud juht pidi siiski leppima trahviga

 (108)
Rahunemispeatus
RahunemispeatusFoto: Tiit Blaat

Politsei on rahunemispeatuse katseid tänaseks teinud kaks korda ja hetkel neid rohkem plaanis pole, küll aga võidakse neid rakendada tulevikus.

Põhja prefektuuri juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnab, et mõlemad katsed viidi läbi Tallinn-Rapla 32. kilomeetrit. Esimene kord oli 27. septembril, mil tabati kiiruseületamiselt 19 autojuhti. Nendest 17 autojuhi taust oli puhas ning neile anti valida, kas rahuneda vastavalt rikkumisele kas 45 või 60 minutit või maksta trahvi. 10 autojuhti otsustasid rahuneda, seitse autojuhti valisid trahvi. Kahe autojuhi eelnev liikluskäitumise taust ei lubanud paraku anda neile valikut.

Teine kontroll toimus selle nädala alguses. "Ka 7. oktoobril läbi viidud katse käigus tabasime kiiruseületajaid umbes samas suurusjärgus. Tol hommikul rahustas liiklejaid olulisel määral juba heitlik ilm. Tihe vihmasadu ja libe tee mõjusid autojuhtidele ning kiirustajaid oli vähem," sõnab Loigo. "Tabasime 15 rikkujat, kellest 11 said valida rahunemise ja trahvi vahel. Kuus autojuhti valisid rahunemise, viis trahvi. Kolmele juhile ei saanud nende eelneva liikluskäitumise tõttu valikut anda ning üks autojuht sõitis vihmamärjal maanteel 134km/h kiirusega, mistõttu otsustati talle samuti valikut mitte anda ning kirjutada talle välja trahv."

Loigo selgitab, et esialgu antakse valida liiklusseaduses sätestatud esimese ja teise lõike kiiruse ületamiste puhul. Ehk siis kuni 20km/h üle piirkiiruse või 21-40km/h üle lubatud piirkiiruse. "Siiski säilib kohapeal politseinikel otsustamisõigus, kui kiirus on siiski liiga suur, siis me inimesele valikut ei anna," lausub Loigo. Oluline on ka see, et juhil poleks registris kehtivaid liiklusrikkumisi.

"Esialgu võime öelda, et tagasiside juhtide poolt on olnud positiivne. On inimesi, kes on lausa kergendatud olnud, et küllaltki kopsaka trahvi asemel pakuti valikut oma tegude üle peatumisel järele mõelda," räägib Loigo. "Laiapõhjalisemast tagasisidest saame rääkida mõne aja möödudes, mil teeme rahunenud juhtide seas järeluuringu, mistõttu on suuremaid järeldusi hetkel veel vara teha. Oluline on julgus ja tahe katsetada uusi ja teistmoodi tegevusi liiklusjärelevalves. Nii võime jõuda väga efektiivsete lahendusteni, mis muudavad meie liiklust märkimisväärselt ohutumaks."