Puusepa sõnul reageerib politsei alati esimesel võimalusel, kuid praegusel juhul olid patrullid väljakutsetega hõivatud. "Tuli politseisse kõne, et kesklinnas on narkomaan süstlaga. Otsiti narkomaani kaameratega. Kaameratel vastavate tundemärkidega meest enam leida ei õnnestunud," selgitas Puusepp Delfile.

Pressiesindaja sõnas, et loomulikult tegutsenuks politsei teisiti, kui kellegi elu oleks reaalselt ohus olnud. Kontrolli käigus piirkonnast ega fotodel kujutatud majast tundemärkidele vastavat meest ei leitud.

Ta lisas, et süstlaga narkomaan on kindlasti haruldane nähtus ja seda ei juhtu kesklinnas kohe kindlasti iga päev ega iga nädal.

Narkomaanist teata kindlasti politseile

Puusepp kinnitas Delfile, et narkojoobe tundemärkidega isikust tuleks igal juhul politseile teada anda - eriti, kui tal on süstal käes. "Ise peaks temast kindlasti eemale hoidma ja võimalusel tema lähedal olevaid inimesi hoiatama. Kindlasti tasub tema liikumisest ja käitumisest teada anda. Üritab ta rünnata kedagi või tundub, et ta ei saa aru üldse, mida ta teeb."

Puusepa sõnul ei pruugi alati peale vaadates aru saada, kas inimene on narkojoobes või alkoholijoobes. Aga see, et reaalselt oleks süstlaga narkomaan kesklinnas, see on küll pigem ikkagi haruldane nähtus.

"Ei saaks öelda, et süstlaga narkomaanidest nüüd väga palju teateid oleks. Küll aga antakse igapäevaselt teada narkomaanidest. Inimesed teatavad arvatavalt narkojoobes inimestest," meenutas ta.

Väärteoprotokoll ja öö kaineris narkoprobleemi ei kaota

"Paratamatus on see, et Eestis on narkomaania probleemiks," ütles Puusepp ja lisas, et narkomaane on meil tuhandeid ning sellisel juhul pole nendega teha muud, kui paigutada kainenema ja koostada neile väärteo protokoll. Seda juhul, kui nad kuidagi häirivad ja endast ohtu kujutavad. "Aga see on ainult lühiajaline lahendus. Kui inimesel on ikkagi narkoprobleem, siis teda paraku see väärteoprotokoll ja öö kambris pikemas plaanis ei paranda."