Politsei ja prokuratuur nopivad surmaga kaubitsejad ühiskonnast ära

 (21)
Algas kohus Nikolai Tarankovi tapmise osas
Algas kohus Nikolai Tarankovi tapmise osasFoto: Andres Putting

Ohtlikke narkootikume on liikvel üha vähem. Kõige ohtlikemate narkootiliste ainete – fentanüüli ja selle analoogide levik Eestis on jätkuvalt juba neljandat aastat madal.

Keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuri töö piirata Eestis narkootikumide ringlust ning kättesaadavust on viimastel aastatel vilja kandnud ja enimohtlikke narkootikume on liikvel üha vähem. Seda kinnitavad nii Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi viimaste aastate narkootiliste ainete analüüsid kui ka järjest vähenev narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv. Möödunud aastal suri narkootikumide üledoosi tõttu 20 inimest. See on väike arv, viimati oli see nii väike enam kui kakskümmend aastat tagasi enne seda kui fentanüül Eesti turule sisenes. Võrdluseks, aastal 2017 oli nimetatud arv enam kui viis korda suurem.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Ago Leis viitas, et fentanüülisõltlased, kes abi otsimise ja rehabilitatsiooni asemel otsustasid tarvitamist jätkata, läksid suuresti üle amfetamiinile. Viimast oli liikvel juba varemgi ja praeguseks on see narkoturul üks enim kasutatav aine. “Amfetamiin ei ole nii surmav aine kui fentanüül, kuid siiski väga ohtlik ja seetõttu panustame oma aega ka amfetamiini vastasele võitlusele. Viimastest aastatest on meil mitmeid juhtumeid, kus politsei on ära võtnud väga puhast kokaiini. See tähendab, et aine läbib vaid lühikese ahela enne Lõuna-Ameerikast Eestisse jõudmist,“ kirjeldas Ago Leis olukorda.

Kuigi fentanüüli kättesaadavus on hetkel madal, jätkavad õiguskaitseasutused selle valdkonna jälgimist. Lisaks ka tööd, et enim ohtlikemate narkootiliste ainete levitajad ei saaks Eestis kanda kinnitada. Näiteks mõistis eelmisel aastal Harju maakohus Roman Kalashnikovile ca 300 000 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud karfentanüüli ebaseadusliku käitlemise ja muude kuritegude eest 17-aastase vangistuse. Üleeile jättis ringkonnakohus esimese astme otsuse muutmata.

Riigiprokurör Vahur Verte tõdes, et ehkki õiguskaitseasutustel on seni õnnestunud uute turule pürgijate tegevusele kiiresti lõpp teha ning fentanüülide pakkumus on jätkuvalt madal, siis mõistavad kõik ka seda, et 2016-2017 mitmete kriminaalasjade raames kinni peetud ja pikaajaliste reaalsete vangistustega karistatud oma tegevusega Eesti fentanüüliturgu mõjutada suutvad isikud on varem või hiljem vabanemas. “Ehkki lootus säilib lõpuni, et mõistetud karistuse kandmine on mõjunud resotsialiseeruvalt, siis on nii prokuratuur kui ka keskkriminaalpolitsei valmis selleks, et mõne viimastel aastatel ka avalikkuse tähelepanu pälvinud fentanüülikäitlejaga tuleb lähitulevikus taas kriminaalmenetluse raames kohtuda,“ lisas riigiprokurör.

Politsei üks oluline ülesanne on monitoorida maailma narkoturgu ja teada, millised on trendid Eestis. „Me kaardistame ja uurime just neid kurjategijaid, kellel mustal turul kõige rohkem mõjuvõimu. Teeme koostööd nii prefektuuridega üle Eesti, Maksu- ja Tolliameti narkotalituse kui ka koostööpartneritega välisriikides,“ rääkis Ago Leis.

Viimaste aastate vältel on riigiprokuratuuri ja keskkriminaalpolitsei tulemusliku tööga kinni peetud ja kohtu alla antud mitu Eesti turgu narkootikumidega varustanud inimest. Nende seas Suleiman Dungurov, kes mõisteti süüdi Vene Föderatsioonist 3-metüülfentanüüli Eestisse tarnimise organiseerimises. Samuti Juri Vorobei, kes mõisteti süüdi Eesti esimese teadaoleva fentanüülilabori ja seal toodetud fentanüüli müüva grupi juhtimises. Ka vennad Paul ja Dimitri Kärberg, kes käitlesid seni rekordilist Eestis leitud ja ära võetud fentanüülikogust - kokku ca 13 kilo fentanüüli, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele miljonile inimesele. Viimati kuulis süüdimõistvat kohtuotsust – 17-aastat vangistust – Roman Kalashnikov, kes peeti mullu kinni pea poole kilo kõige kangema fentanüüli analoogi - karfentanüüli - käitlemise kahtlusega. Ent lisaks neile on kinni peetud ja kohtu ette saadetud mitmeid teisigi Eesti fentanüüliturgu mõjutada suutvaid isikuid.

Mitmes kriminaalasjas on ära võetud ka amfetamiini. Möödunud aasta veebruaris mõisteti Harju Maakohtus seitse aastat vangistust Thomas Kraalile, kes käitles ligi 5 kilogrammi amfetamiini. Läbiotsimisel leiti tema kodust ka aine pakendamiseks vajalikke asju: kummikindaid, minigrip kotikesi ja kaks kaalu. Novembris mõisteti kokku 14 aastat vangistust Pjotr Gontarenkole, kes käitles ligi 7 kilogrammi amfetamiini.