Põlema süüdatud laulukaare taastamisele kulub pea 160 000 eurot

 (90)
Lisatud video süütamisest!

29. septembril põlema süüdatud Tallinna Lauluväljaku laulukaare kahjustuste likvideerimiseks ning endise olukorra taastamiseks kulub hinnanguliselt ligi 160 000 eurot.

"Põlengu järgselt viisime emeriitprofessor Karl Õigeri eestvedamisel läbi põhjaliku ekspertiisi, millest selgus, et kahju oli suurem kui esmalt arvata võis," ütles Lauluväljaku juht Urmo Saareoja.

"Ekspertiisist nähtub, et kõlaekraani puitpinnal on tulekahjustused üle 150 ruutmeetri suurusel alal ning põlengueelse olukorra taastamiseks tuleb eemaldada katusekate, katuse roovid, aluskate, sarikad ja kolmekihiline puitkoorik ning asendada need endisel kujul. Õnneks ei ole kahjustada saanud kandetrossid ega kandevõime. Kokkuvõtlikult tuleb ette võtta siiski suur töö, mida peab tegema ülima täpsusega, et säiliks laulukaare täpne geomeetria ja kõlaomadused."

"Seesam kindlustus hüvitab põlengu tagajärjel Tallinna lauluväljaku laulukaarele tekkinud kahjud. Ehitusettevõttelt tellitakse taastamistööd, seejärel tellitakse vajalikud materjalid ning alustatakse tööde planeerimisega. Tööde teostamise ajakava kooskõlastatakse Lauluväljaku sihtasutusega, kes on ka ehitajale vastaspooleks operatiivsetes taastamist puudutavates küsimustes," ütles Seesami kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juht Indrek Petter.

Taastamistöid teostama asuva Aruna Ehituse juht Arunas Buga nentis, et objekt on keeruline ja töömahukas. "Tegemist ei ole tavapärase ehitustööga, laulukaare ehitusel on kasutatud keerukaid lahendusi ning taastamisel tuleb kõike seda silmas pidada. Õnneks on meil kogemus selle objekti renoveerimisest 2019. aastal, mistõttu saame töödega kindlasti hakkama ning laulukaar kõlab tulevikus sama hästi kui varem."

Seotud lood:

Süütaja sai põletushaavu

Käesoleva aasta 29. septembril kell 23.24 said päästjad väljakutse lauluväljakule, kus teataja sõnul oli laulukaare all treppide juures näha leeke. Politseist kinnitati Delfile, et sündmuskohal oli toimetanud 27-aastane mees ja juhtunu osas alustati kriminaalmenetlust.

Päästjad arvasid saabudes, et treppide juures oli põletatud prahti. Kohapeal oli ka inimene, kes oli põlengu kustutamise käigus saanud mõningaid põletushaavasid ning kiirabi toimetas ta Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Hiljem selgus, et sündmuskohal viibinud ja viga saanud mees võis hoopis süütaja olla.

Lauluväljaku sihtasutuse juhataja Urmo Saareoja ütles toona Delfile, et turvakaamerate salvestustest nähtub, et mees saabus lauluväljaku territooriumile kindla plaaniga laulukaar süüdata.

"Vaevalt ta käib niisama öösel, kanister näpus, ringi," ütles Saareoja. "Õnneks sai põlengus kannatada väike osa, aga see ei pisenda fakti, et inimene tuli kindla mõttega üht rahva sümbolobjekti hävitama," rääkis Saareoja. Nüüdseks on selgunud, et kahju on hoopis suurem, kui esialgu arvati.