Pistisekahtlusega ametnik kaebab teiste peale
Korrakaitsjaid informeeris seadusrikkumistest volikogu revisjonikomisjoni esimees Leas, keda kohtus pistise võtmises süüdistatakse. “Ilmselt on tal seadused paremini selgeks saanud,” naeravad politseinikud ja juhivad tähelepanu korruptsioonivastasele seadusele, mis lausa kohustab korruptiivsetest tegudest teatama. Muidu võib ise 18 000 krooni trahvi saada.
Kihnu vallavalitsus võttis hariduse Laose vastutusalast ja andis selle vallavanem Annely Akkermannile. Siis läks Akkermann puhkusele ja Laos jäi asendajaks …
Kuigi asendamise ajal ühtegi haridust puudutavat õigusakti vastu ei võetud, tegi Leas taas politseile avalduse. Laos sai 18. septembril uue trahvi, seekord 900 krooni.
Pärnu politseiosakonna kriminaaltalituse komissar Olev Tammann soovitab kõigil ametiisikutel korruptsioonivastase seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse jt õigusaktidega tutvuda. Ametiisikuteks on ka linna- ja vallavolikogude liikmed, kellel piisab trahvi saamiseks näiteks sellestki, kui nad pärast eluasemelaenu võtmist uut majanduslike huvide deklaratsiooni ei esita.
Tavaarusaama järgi on korruptant see, kes saab korruptiivset tulu. Samavõrra oluline on aga mõiste “huvide konflikt”, millega seaduse mõistes on tegemist juhul, kui ametiisik peab töö- või teenistuskohustuste raames tegema otsuse (või osalema otsuse tegemises), mis oluliselt mõjutab tema ja ta lähisugulaste või -hõimlaste majandushuve.
Kas volikogu liikmest õpetaja, kes eelarvet vastu võttes kaudselt mõjutab oma palka, rikub korruptsioonivastast seadust? Tammanni ütlust mööda on see seos liialt kauge, küll võiks alkoholipiirangute arutamisest end taandada näiteks poeomanik.
Pärnu linnavolikogu esimees, vandeadvokaat Ahti Kõo avaldas lootust, et inimesed ei kaotaks korruptsiooni taga ajades tervet mõistust.
