Äsja pensionile läinud Harju maakohtu kohtunik, kriminaaluurimise all olnud ja korduvaid distsiplinaarkaristusi saanud Leo Kunman andis intervjuu Postimehele, milles süüdistas prokuratuuri ja kapot tõendite fabritseerimises, kohtunike otsuste mõjutamises ja seadustest möödavaatamises. Riigi peaprökuröri nimetas Kunman ebaausaks inimeseks, kes on tema silmis kurjategija.

Perling ütles kirjas kolleegidele, et pidas oluliseks kirjutada. „Ma loodan, et te ei võta neid sõnu prokuratuuri aadressil hinge, sest teate samuti nagu mina, et selles artiklis on esitatud hulk valeväiteid prokuratuuri ja prokuröride aadressil. See teeb nõutuks, aga peamine on see, et te kõik hoiaks alles julguse teha otsuseid ja seisate õiguse ning õigluse eest alati kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Hoolides inimestest ning lähtudes ühiskonna ja riigi huvidest. Kui Kunman neid väiteid ise usub, on mul temast inimlikult kahju, aga see on mõistetav, arvestades taustsüsteemi, millele täna ka Riigikohtu esimees oma kommentaaris viitab,” kirjutas peaprokurör.

„Mis puutub minusse, siis loodetavasti tunnete mind piisavalt ja teate, et võin olla vahel terav ja äkiline, oodata tulemusi kohe ning reageerida ebaprofessionaalsele käitumisele tuliselt. Aga usun, et teate ka seda, et olen alati uskunud õigusriiki, seaduse ülimuslikkusesse ja sellesse, et kõik on seaduse ees võrdsed,” kirjutas Perling.

Peaprokurör nentis, et prokuröri roll on viia kohtu ette kvaliteetne materjal õigusemõistmiseks, luues seeläbi omaltki poolt ausamat ja õiglasemat maailma. „Ka artiklis kajastatud juhtumid pole olnud muud. Näiteks nn narkojuhtumi puhul käisin Põhja RP tänase I osakonna vanemprokurörina koos toonase narkopolitsei juhi Eerik Heldnaga kohtuesimehe juures, sest prokurörid ja uurijad olid kõnelenud, et see, mis toimub kohtusaalis Kunmani istungitel narkoasjades, pärast tema isiklikku kokkupuudet lähedase kaudu narkoteemaga, ei ole enam väärikas ja aus kohtupidamine. Seistes prokuröride, õigussüsteemi läbipaistvuse ja riigi väärikuse eest kriminaalmenetluses, käisime kohtuesimehe jutul, et teavitada teda toimuvast.”

Perling nentis, et mis puudutab aga artiklis mainitud kindlustuskelmuse juhtumit, siis ei ole saladus, et see lugu sai alguse kindlustusfirmast, kellel oli kahtlus, et kindlustuskelmusega on seotud kohtunik. „Nende küsimus, et ega siis ju midagi vist teha ei saa, tähendas meie jaoks seda, et pidime selgitama, et Eestis ei ole puutumatuid, seadus kehtib kõikide suhtes ning toimetasime vastavalt seadusele.”

Perling ütles, et on alati uskunud ja usub ka praegu – õigusriigis peab kontrollima kuriteokahtlusi lähtudes seadusest, tõenditest ja õigusriigi sellekohastest põhimõtetest. Seaduse ees peavad olema kõik võrdsed.

„Seega ilusat töönädala algust ja loodan, et sellised väljaütlemised teid ei heiduta ning jätkate oma tööd nagu seni. Ausalt, seadusekuulekalt ja südamega.”

Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Harry Tuul märkis, et kuigi Leo Kunman esitas tänases Postimehes hulga valeväiteid, ei kavatse riigiprokuratuur ega peaprokurör Lavly Perling praegu tema vastu kohtusse minna. „Meil pole mõtet lahkujaga kaklema hakata. Eks see jääb tema südametunnistusele.”