"Pealtnägija": kaval jurist keeras õigussüsteemi ümber oma sõrme ning sai endale sadu ohvreid

 (47)
Jüri Raidla advokaadibüroo
Pilt on illustreerivFoto: Heiki Rebane

Politsei algatas hiljuti kelmuse kahtlusega kriminaalasja Eestis tegutsenud libakohtu suhtes. Nimelt pani 38aastane jurist ja võlanõudja Sven Soeson Eesti õigussüsteemi nii kavalalt oma pilli järgi tantsima, et tegi tuntud ja lugupeetud kohtutäituritest oma tööriistad pahatahtlikus, mõnede meelest isegi kriminaalses räkitis.

Ehkki kogupilti alles pannakse kokku, võib justiitsministeeriumi andmetel ohvreid olla üle 500 kõikjalt Eestis. Paljud neist võibolla isegi veel ei tea, kui plindris nad tegelikult on, teatas vahendab ERR Uudised "Pealtnägijat".

Väidetav manipulaator Sven Soeson, keda nii maksuamet, politsei kui ajakirjandus on aastaid seostanud erinevate pettustega, vabanes pisut enne käesoleva skeemi algust eeluurimisvanglast. Ometi on salapärane jurist osanud jääda nii varju, et temast ringleb ainult üks udune foto, mis ilmus esmakordselt 2012. aastal Eesti Ekspressis.

Skeemi keskmes on nähtus nimega vahekohtud. Vahekohus on täiesti seaduslik ja adekvaatne võimalus, mis loodi alternatiivina riiklikule kohtusüsteemile. Otsus tuleb sealt kiiremini, odavamalt ja mõnel juhul ka konfidentsiaalsemalt. Tuntuim näide on kaubandus-tööstuskoja arbitraaž, mis lahendab ärivaidlusi. On siiski üks suur ja oluline eeldus – osapooled peavad enne kokku leppima, et võimaliku vaidluse lahendab tavakohtu asemel just mitteriiklik vahekohus.

Nii sündiski ilma kärata Eestis uus õigusemõistja – Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus. See tegutses Sven Soesoni inkassofirma Rigolet Collect juures ja menetles võlanõudeid, mis kuulusid Soesoni teisele firmale Lloyd Faktooring. Ehk sisuliselt istus ta korraga mitmel toolil.

Sõltumata, kas inimesed algselt laenu võtsid või mitte, oli selline vahekohtu pidamine "Pealtnägijat" konsulteerinud juristide sõnul täielik bluff. Esiteks, otsuste tegemise ajal polnud vahekohus õieti registreeritud. Otsuste all on küll uhke tempel, aga registrinumber sellel viitab hoopis Soesoni teisele firmale Rigolet Collect. Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand märkis, et laenuandjal ja vahekohtu pidajal on sama omanik, siis kindlasti ei saa rääkida erapooletusest.

Järjekordne laine libakohtu otsuseid läks inimestele laiali jaanuaris. Ametliku täitemenetluse registri järgi on sarnaseid nõudeid praegu kohtutäiturite töös üle 500. Eravestluses kinnitavad kõik funktsionärid, et tegu on sulitembuga, aga midagi justkui teha ei saa. Ainus võimalus jamast lahti saada, ongi kaevata edasi Tallinna Ringkonnakohtusse. Selleks tuleb maksta riigilõiv, mis sõltub nõude suurusest.