Peaimaam Muhamedšin kohtus: kui keegi kuulutab, et ta on ISIS-e ridades, siis ei tohi seda inimest aidata
Kaitsjate esimene tunnistaja pidi olema isik, kes pidi aru andma Manko Lätis käigu kohta, kuid tunnistaja haigestus ning seetõttu ei saanud ristküsitlust läbi viia. Teine tunnistaja oli Eesti islami koguduse peaimaam ja mufti Ildar Muhamedšin.
Peaimaam ütles, et süüdistatavad on tema tuttavad, kuna on ka islami koguduse liikmed. Nad on koos palvetanud, nagu ka Süürias oma nimeAbdurrahman Azaniks muutnud ja islamiriigi eest võitlema asunud islamiriigi eest Ivan Sazanakoviga. „Imaamina on mulle väga oluline minu koguduse liikmete saatus, kuid sellest hoolimata annan loomulikult tõeseid ütlusi,“ ütles Muhamedšin.
Muhamedšin kirjeldas süüdistatavaid kui korrektseid, jumalakartlikke inimesi, kes püüavad kõiges inimesi aidata. „Oskan neid iseloomustada ainult kõige paremast küljest.“
Kuna Ramil Khalilov reisis süüdistuste kohaselt koos Sazanakovi naise ja lastega Süüriasse, siis palus kaitsja Muhamedšinil selgitada, kuidas islami kommete kohaselt naised reisivad.
Imaam vastas, et islami kohaselt naised kui nad lähevad reisima, on vaja, et nendega oleks kaasas inimene, kes oleks tema kaitsja ja kaaslane. See inimene peaks olema eelkõige tema abikaasa või lähedane sugulane. (Prohvet Muhamed on öelnud, et naised ei tohi minna reisile enam kui ühe päeva kaugusele, ilma et kaitsev mees oleks tema kõrval.)
Kui naisel ei ole sugulasest eestkostjat, aga tal on vaja siiski kuhugi sõita, siis on vaja mõnda teist inimest, keda ta saab usaldada. Et Khalilov saatis Sazanakovi naist Lolitat, on tema sõnul kooskõlas islami reeglitega, kui naine ise seda abi palus.
Muhamedšin sõnas, et ühe inimese abi teisele on nende religioonis kohustuslik ja religiooni aluseks.
Süüdistuse kohaselt käis Khalilov Süürias üle andmas terroritegude toetamiseks kogutud raha.
Abdurrahman Sazanakovi kohta sõnas peaimaam, et temale ei rääkinud Sazanakov Eestist lahkumise kohta midagi. Hiljem kuulsid kogukonna liikmed, et ta oli sõitnud õppima araabia keelt kas Egiptusesse või Türki.
Kaitsja küsis ka seda, millal hakkasid levima jutud, et Sazanakovid võisid minna hoopis Süüriasse. Muhamedšin vastas, et tema kuulis sellest käesoleva aasta alguses, kui ajakirjanduses hakati sellest rääkima.
Riigiprokurör Laura Vaik küsis, kas islami kogudus korraldab araabia keele õppereise.
„Eestis pole selliseid asutusi, kus heal tasemel araabia keelt õppida saaks. Seetõttu minnakse õppima ka välismaale. Meil ei ole otsesidemeid, kuid kui keegi tahab, siis ta võib minu kest küsida soovitusi, kuhu õppima minna,“ selgitas Muhhamedšin.
Vaik päris ka, kuidas Muhhamedšin ajatundjana suhtub organisatsioonidesse nagu ISIS ja Al-Qaeda.
„Islami õpetlased kogu maailmas mõistavad sellised organisatsioonid hukka,“ vastas Muhhamedšin.
Küsimusele, kuidas peaks islamikogudus suhtuma inimeste aitamisse, kes kuuluvad sellistesse organisatsioonidesse, vastas ta, et raske on kindlalt üldse teada, kas inimene sinna tõesti kuulub.
„Kui inimene on tõesti näiteks ISISe ridades, kuidas me saame seda teada? Keegi peab tulema meie juurde ja seda ütlema. Kui keegi kuulutab, et ta on ISIS-e ridades või mõne muu ekstremistliku organisatsiooni ridades, siis mitte mingil juhul ei tohi selliseid inimesi aidata,“ sõnas Muhamedšin.
