41-aastast meest karistati juhiloa äravõtmisega 18 kuuks. Meest oli ka varasemalt korduvalt karistatud just seaduserikkumistega liikluses. Kuigi politsei fikseeris Porsche sõidukiiruseks esialgu 140 kilomeetrit tunnis, nähtub videost, et osadel hetkedel kihutas politseipatrull juhile järgi kiirusega 166km/h, kuid ka sellest jäi väheks.

"Tulenevalt karistuse pikkusest, tuleb mehel peale karistusaja möödumist juhtimisõiguse taastamiseks sooritada maanteeametis uuesti nii teooria- kui sõidueksam,“ sõnas liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja Raul Annuka.

„Peatumismärguande eiramine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, sest oma teoga seab juht enamasti ohtu lisaks endale ka kaasliiklejad. Alati saab vaielda teemal, kas politsei peaks sõidukeid taga ajama," arutles Annuka.

Peatumismärguande eiramise põhjuseks kipuvad enamasti olema juhtimisõiguse puudumine, purjuspäi juhtimine, politsei tähelepanu mittesoovivad isikud sõidukis või ebaseaduslikud esemed autos. "Seega varjavad vahel juhid peatumise eiramisega kuriteo toimepanemist. Politsei püüab alati sellised sõidukid koheselt peatada kasutades vajadusel ka sundpeatamisvahendeid,“ lisas Raul Annuka. Oht kaasliiklejatele jääb peatumismärguande eiramisel alati ning patrulli otsustada on, millal on otstarbekas järgi sõitmine lõpetada.

Tänavu on politsei alustanud menetlust rohkem kui sajal korral peatumismärguande eiramise osas.

„Märgates liikluses olukorda, kus keegi politsei eest sõidukiga põgeneb, siis püüa tagada enda ohutus, ära ürita põgenevat sõidukit takistada ja anna politseisõidukile teed andes oma plaanidest ka suunatulega märku. Nii teab politseisõiduki juht, et sa oled teda märganud ja sinu liikumissuund teed andes on teada. Võimalusel vähenda kiirust sujuvalt ilma pidurdamata,“ soovitas Annuka.