Päästekeskus hoiatab kulupõletamise eest
Möödunud aastal toimus Eestis 4726 kontrolli alt väljunud kulupõlengut. Kulutuli nõudis neli inimelu.
Harjumaal sõitsid päästjad aprillist augustini kulupõlengutele 2001 korral. Tallinnas tuli kulupõlenguid kustutada 218 korral.
Lisaks metsale ja maastikule said Harjumaal kulu- ja prahipõlengutest alguse saanud tulekahjudes kannatada või hävisid täielikult ka mitmed elu- ja majapidamishooned.
Päästekeskus tuletab inimestele meelde, et keskkonnaministri kulupõletamist keelava määruse jõustumiseni tuleb tule tegemisel kinni pidada omavalitsuse territooriumil kehtivatest heakorraeeskirjadest.
Kulu ja prahi põletamine võõral maal on igal juhul keelatud. Maaomanik peab mõistma, et kulu või prahti süüdates langeb kogu vastutus tuletegijale ning ka kõiki tuleohutusnõudeid järgides võib kulupõletamine ohtu seada meie endi ja kaaskodanike hooned, samuti metsad. Seega soovitame jälgida ka naabreid, kas nemad kulu põletamise keelust kinni peavad.
Tuletame siinkohal meelde ka lõkke tegemise esmased ohutusnõuded:
•Lõkete tegemisel tuleb tagada ohutud vahemaad hooneteni ja metsani; lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.
•Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt: ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad). Lõkkease tuleb uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
•Lõkke tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust (ohutuks peetakse kuni 1,5 m/s) ja suunda. Lõkkease ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi). Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega.
•Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Enne rohket suitsu tekitava risu, põhu jm põletamist peab veenduma, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust.
Päästekeskus soovitab kõigil maavaldajatel hoida oma maad kulust puhtana ilma kevadise kulupõletamiseta. Selleks soovitame suve jooksul kasvanud rohu niitmise ja prahi koristamisega alustada juba sügisel.
