„Lõhkematerjali alla kuulub praktiliselt igasugune plahvatusohtlik materjal, kuid eelkõige peavad demineerijad silmas lõhkeainet, lahingumoona,“ ütles päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.

„Inimene, kellel on kodus lõhkematerjali, paneb lisaks endale ohtu ka kõik oma lähedased. Seetõttu ongi tähtis, et inimene loovutaks enda valduses oleva plahvatusohtliku materjali demineerijatele, kes teevad selle kahjutuks,“ lisas Pugonen.

Kui kellelgi on kodus lahingumoona või muud lõhkematerjali, siis tuleb sellest teatada hädaabinumbril 112, et demineerijad saaksid kohale tulla ja selle kahjutuks teha. Kampaania kestab kaks nädalat, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul ajal, teatas päästeamet.

Päästeameti demineerijad hoiatavad, et iga lõhkekeha on loodud sõjapidamise eesmärgil ning mõeldud tapmiseks ja purustuste tekitamiseks, selle kodus hoidmine on eluohtlik.

Päästeamet viis 2013. aastal läbi uuringu, mille järgi ei olnud ligi pooled Eesti elanikest kursis, et lõhkematerjali vabatahtliku loovutamise puhul neid ei karistata. Päästeamet tuletab meelde, et Eesti seaduste järgi ei karistata inimesi, kes vabatahtlikult loovutavad enda valduses oleva lõhkematerjali olgu see lõhkeaine või lahingumoon, näiteks mürsud, miinid, granaadid.

Eelmisel aastal toimus päästeameti demineerimiskeskuse andmetel kaheksa plahvatust, milles sai viga üheksa inimest. Kokku said demineerijad ainuüksi eelmisel aastal 1479 väljakutset, mille käigus tehti kahjutuks 3569 erinevat lõhkekeha, alustades käsigranaatidest ja lõpetades lennukipommidega.

Pealtnäha kehvas seisus, roostes või sammaldunud miin on tavaliselt vägagi töökorras ja võib väiksemagi põrutuse korral plahvatada. Eriti ohtlik on lõhkekehade puudutamine, tõstmine või lahti monteerimine. Tulekahju tekkides plahvatavad need esemed kuumuse toimel, pannes ohtu nii lähedal olevad inimesed, kui ka tulekahju kustutama tulnud päästjad.