Narvas peeti kinni kuus Iraani illegaali, seitsmes tabati Tallinnas

 (133)
Varnja Piirivalvekordon
Varnja PiirivalvekordonFoto: Andres Putting

Narvas peeti kinni kuus Iraani kodanikku, kes ületasid ebaseaduslikult Eesti ajutise kontrolljoone ning randusid kummipaadiga Narva jõe kaldas.

Ööl vastu 8. maid kella 2.30 paiku avastasid piirivalvurid Narva jõel kummipaadi, mis ületas ebaseaduslikult ajutist kontrolljoont ning suundus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Infole reageerisid koheselt kaks piirivalvepatrulli ja läheduses olnud politseinikud ning mõne minuti pärast peeti kaldas randunud isikud kinni, teatas Ida prefektuuri pressiesindaja.

Paadis olnud inimesed andsid vastuolulisi ütlusi oma päritolu kohta, kuid piirivalvuritele praegu teadaoleva info kohaselt on tegemist Iraani kodanikega. Paadis oli kaks naist, kaks meest ja kaks last.

Piirivalvurid selgitasid välja, et lisaks kuuele kinni peetud ebaseaduslikule piiriületajale oli paadis enne selle randumist veel üks mees, kes põgenes. Koostöös teiste politseiüksustega tabati 23-aastane mees samal õhtul kella 18.30 paiku Tallinnas D-terminalis. Pealinna oli mees jõudnud hääletades.

Kõik seitse piiriületajat on esialgu 48 tunniks kinni peetud ning menetluse käigus kontrollitakse põhjalikult nende Eestisse saabumise asjaolusid ja eesmärki.

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Indrek Püvi sõnul jälgib piirivalve ebaseadusliku piiriületuse tõkestamiseks vahetult piiriäärset ala, kuid isikuid kontrollitakse ka sisemaal ja veekogudel. „Narva jõe ületamine ebaseadusliku rände eesmärgil ei ole igapäevane ning piiririkkumised jõel avastatakse tänu valvesüsteemidele kiiresti. Suurem osa ebaseadusliku rände juhtumitest on siiski seotud viisade väärkasutamisega, mis avastatakse piiripunktides. Üldjuhul on Eesti migrantidele transiitriik ehk vaheetapp jõudmaks sihtriiki, milleks üldiselt on Skandinaaviamaad või Kesk-Euroopa,“ ütles Püvi.

Seotud lood:

Püvi rõhutas, et ebaseaduslike piiriületuste ennetamisel ja avastamisel on tähtis roll infovahetusel. „Vahetame igapäevaselt rändepildi kohta infot naaberriikide ja rahvusvaheliste partneritega, et olla muutusteks vajadusel valmis. Samas on tähtis ka koostöö kohalike elanikega, kes oskavad piiriäärsetel aladel märgata jälgi või liikumist, mis võivad olla seotud ebaseadusliku rände või näiteks salakaubandusega,“ rääkis Püvi.

Tänavu on Eesti-Vene piiril piiripunktide vahelisel alal avastatud kolm ebaseadusliku sisse- ja läbirände juhtumit. 2014. aastal registreeriti ebaseadusliku rände eesmärgil toime pandud piiririkkumisi 31 juhul, mullu 23 juhul.