Politseijuhtide sõnul on Eesti narkopolitseinikud viimasel paaril aastal asunud pisidiilerite asemel püüdma neid, kes narkokuritegusid kavandavad ja juhivad.

"Tegemist on latentse kuriteoliigiga, kus kuriteoteadet kui sellist aluseks ei ole. Suur osa tööst tehakse tänavalt informatsiooni kogudes ja seda kontrollides," kirjeldab Lääne prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse juht Tarmo Värat.

"Kui kurjategijatel oleks kindel kogunemispaik või eritunnus, siis oleks politsei töö väga lihtne. Üldiselt on narkokurjategijad seal, kus on ka teised inimesed - vajalik on ikka klientuuri olemaolu. Tihti võib neid leida ööklubidest, suurtest kaubanduskeskustest ja kasiinodest," kirjeldas Värat tööpõldu.

Et narkokaubandusest tavaliselt kuriteoteadet ei tule, peavad tema ja tema alluvad kogu informatsiooni alates nullist ise kokku otsima. Narkopolitseiniku põhiline tööriist on märkmik ja pastapliiats ja muidugi ka hea vaist.

Iga viies eestlane tunneb narkomaani?

Igale kümnendale eestimaalasele pakuti eelmise aasta jooksul vähemalt korra narkootikume, 22%-l küsitletutest oli tuttavate hulgas narkootikumide tarvitajaid.

Narkomaaniast tulenevate probleemiga on kokku puutunud 21% eestlastest ning 55% mitte-eestlastest. Võrreldes ülejäänud Eestiga on kokkupuutunuid tunduvalt enam Harju ning Lääne- ja Ida-Viru maakonnas.