Naisepeksjad istuvad eeluurimisvanglas

Politsei pidas möödunud nädalal Nõmmelt ja Mustamäelt kinni kaks meest, keda kahtlustatakse oma abikaasade jõhkras ja järjepidevas peksmises. Kohus võib mehed kuni viieks aastaks vangi mõista.

Kriminaalmenetlust juhtiva Põhja ringkonnaprokuratuuri taotlusel võeti mehed eeluurimise ajaks vahi alla, on kirjas Delfile saadetud teates.

Põhja prefektuuri Lõuna osakonna kriminaaltalituse ülemkomissar Reimo Raiveti sõnul annab kohtu luba vahistamiseks selge signaali selliste süütegude tõsidusest ja ühiskonna kasvavast tundlikkusest nende kuritegude osas. “Kui varem võis peret rängalt terroriseerinud ja vägivaldne mees peale politseis ülekuulamist ja enne kohtuotsust koju naasta ja seal peret kättemaksuga ähvardada, siis nüüd peab too mees arvestama, et tema selja taga võivad sulguda eeluurimisvangla uksed juba enne süüdistuse esitamist,” räägib Raivet.

“Tuleb aru anda, et oma pereliikme peksmine kodus ei ole peresisene asi, vaid on sisuliselt võrdne ükskõik kellele kustahes kallaletungiga. Koduseinad ja partnerlussuhe ei anna vägivallaks mingit õigustust,” avab Raivet süüteo olemust.

Vastavalt antud kuriteole võib süüdimõistetut oodata kuni viieaastane vabadusekaotus.

Põhja prokuratuuri prokuröri abi Evi Gulbise sõnul tuleb eeluurimise ajaks vahistamise kohaldamine kõne alla raskematel juhtudel, kui nähtub, et isik paneb jätkuvalt toime uusi kuritegusid — näiteks vägivallatseb pidevalt oma pereliikmete kallal või omab eelnevaid karistusi.

„Kuigi vajalik, on kriminaalasja menetlemine ja karistuse mõistmine perevägivalla eest siiski vaid tegelemine tagajärgedega. Enamik vägivallatsejatest vajavad karistuse kõrvale reaalset, pikka psühholoogilist nõustamist ja tugevat sotsiaaltööd, et lahendada neis peituvad probleemid, mis põhjustavad vägivaldse käitumise,“ selgitab Gulbis.

Peksu ja piinamise all kannatavad pereliikmed peaksid kindlasti uurimisasutuse poole pöördumas, sest vastasel juhul võib vägivallatsejal tekkida karistamatuse tunne ning kujuneda arusaam vägivallast kui lubatud käitumisest.

Perevägivallajuhtumite lahendamise lõppeesmärk ei ole pereliikmete provotseerimine üksteise vastu, vaid normaalsete peresuhete taastamine läbi õigusliku, psühholoogilise ja sotsiaalse toe andmise.

Vägivaldne käitumine ühe pereliikme poolt paneb kannatama terve pere, kaasaarvatud vägivallatseja enda ja näiteks tülisid tunnistama sunnitud olnud lapsed.