Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Peeter Randoja ütles Delfile, et selle tulekahju puhul oli probleemiks liiga pikk vaba põlemine – päästjate kohale jõudes oli põlengu pindala juba väga suur.

„Kui hakata aegasid võrdlema, siis midagi saab sellest järeldada küll, et võis probleeme olla kas signalisatsiooni või automaatkustutussüsteemiga, aga tehniliselt ei oska veel öelda,” ütles Randoja „See, kas automaatne kustutussüsteem hakkas tööle, selgub menetluse käigus.”

Tema sõnul suudeti põleng kõigest hoolimata siiski kontrolli alla saada, nii et Prisma suunas see edasi ei liikunud. Kaubanduskeskus oleks võinud ka tervenisti maha põleda, aga tuletõrjujad said tööga hästi hakkama ja said suure põlengu kustutatud.

„Aga nii suureks ei oleks see põleng üldse tohtinud minna, sest hoone on ju projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju avastatakse varases staadiumis ja ka kustutatakse varases staadiumis, nii et küsimärke on kindlasti.”

Ehkki tuletõrjujaid treenitakse ja koolitatakse suurte objektide kustutamiseks pidevalt, võib Randoja sõnul öelda, et tegu on kahekümne aasta suurima põlenguga.

„See oli Eesti esimene suur kaubanduskeskuse tulekahju,” kinnitas ta.

Kuna hoone katus varises kokku, on kõik tõendid praegu rusude all ja seega tuleb asjaolude uurimiseks rususid liigutama hakata. Menetlust viib läbi politsei.