Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Valdek Laur selgitas Delfile, et karistusseadustikus eraldi pedofiilia definitsiooni ei ole, kuid statistikat saab teha erinevate seksuaalkuritegude kohta, mille ohvriks on alaealised.

Viimase kolme aasta andmete põhjal võib öelda, et aastas registreeritakse 200 või veidi enam laste vastu toime pandud seksuaalkuritegu. Tänavu on võrreldes eelmiste aastatega sääraste seksuaalkuritegude arv veidi kasvanud.

2009. aastal registreeriti 200, 2010. aastal 204 ja 2011. aasta 11 kuuga 212 kuritegu. Nende kuritegude hulgas on nii sugulise kire rahuldamised, seksuaalne ahvatlemine, prostitutsioonisüüteod kui ka lapspornoga seotud kuriteod.

Tänavuse aasta alguses viibis vanglas 123 seksuaalkurjategijat, kellest ligi poolte puhul olid ohvriks alaealised. Naisi on justiitsministeeriumi andmetel seksuaalkurjategijate seas mõned üksikud, kuid näiteks möödunud aastal mõisteti süüdi kolm naist alaealisega seotud prostitutsioonisüüteo eest.

Info laste seksuaalsest väärkohtlemisest jõuab Lauri sõnul politseini väga erinevaid allikaid pidi. "Infot saadakse muuhulgas anonüümsetest allikatest ja kindlasti võib mõnel juhul väärkohtlemise kahtlusega politsei poole pöörduda ka lapse pereliige," sõnas Laur.

Tasub meeles pidada, et vastavalt lastekaitse seadusele on igal inimesel kohustus teatada abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitusele, politseile või muule abiandvale organile, seda enam, et lapsed ise tõenäoliselt väärkohtlemisest teada ei anna.

Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich ütles Delfile, et politsei palub kahtluse korral võimalikust pedofiilist teada anda, kusjuures pöörduda võib ka veebikonstaabli poole, kui ei meeldi telefoni teel suhelda või on soov õige käitumise kohta nõu küsida.