Mullu suri narkootikumide üledoosi tõttu 110 Eesti elanikku
96 mullu hukkunut olid mehed, 14 naised, üledoosi tõttu surnute keskmine vanus oli 35.
Peamine surma põhjustav narkootikum oli fentanüül või selle analoog (89 juhtu 110-st). Samas on kasvanud üledoosidega seotud kiirabi väljakutsete hulk. Ainuüksi Tallinnas tehti narkootikumide üledoosi tõttu mullu kokku 1396 väljakutset. Seda on 193 võrra enam kui 2016. aastal.
TAI direktori Annika Veimeri sõnul näitab statistika, et barkootikumide üledoosidest põhjustatud surmades langevat trendi saavutatud ei ole.
„Üks põhjus [miks narkosurmad ei vähene] on kindlasti fentanüüli kangemate analoogide nagu karfentanüüli jätkuv turuletulek. Need on erakordselt kanged ained, mille väiksemgi vale doseerimine toob kaasa saatuslikud tagajärjed – inimese tapmiseks vajalik kogus on peaaegu nähtamatu terake,“ nentis Veimer.
„Ent see, et hoolimata kiirabi väljakutsete suurenemisest ei ole surmade hulk kasvanud, näitab naloksooniprogrammi toimimist – üledoosi korral osatakse senisest paremini kaaslast aidata.“
Naloksoon on üledoosi korral elu päästev ravim, mis tuleb õigeaegselt manustada süstides. TAI koordineeritava naloksooniprogrammi raames õpetatakse narkootikume süstivatele inimestele ja nende lähedastele ravimi kasutamist ja jagatakse ravimit kahjude vähendamise keskustes.
„110 hukkunut on 110 võrra rohkem kui Eesti saab endale lubada. Õnneks hakkab ühiskond tasapisi mõistma, et narkomaania on haigus ja sellest sõltuvuses olevaid inimesi tuleb ja ka saab aidata,“ ütles Veimer.
„Keegi ei alusta narkootikumide tarvitamist fentanüüli süstimisest. Ent koguni 38% 15-16 aastastest õpilastest on vähemalt korra oma elus mõnda narkootikumi proovinud.“
Veimeri sõnul tuleb kõigi juba olemasolevate abiprogrammidega jätkata. „Samuti on selgelt olemas vajadus kahjude vähendamise ning ravi ja rehabilitatsiooni teenuste laiendamiseks ja piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks ja TAI selles suunas ka töötab.“
Põhja prefektuur on koostöös TAIga töötanud juba mõnda aega uute programmide käivitamise nimel, et laiendada võimalusi narkosõltlaste abistamiseks. „Lähiajal käivitame programmi, mille raames saame narkojoobes inimese üle anda spetsialistile, kes aitab sõltlasel leida võimalusi abiprogrammidega liitumiseks ja nõustamisteenusteks. Eesmärk on tuua ravivõvimalused inimesele võimalikult lähedale ja pakkuda tuge narkootikumidest loobumiseks,“ rääkis Põhja prefekt Kristian Jaani lähikuude plaanidest.
Tema sõnul on käegakatsutavaid tulemusi näidanud 2013. aastal ellu kutsutud ennetusprogramm „Puhas Tulevik“, mis on aidanud alaealistel narkootikumidest loobuda ning võimaldanud paljudel noortel jätkata elu puhtana. „Sellised tegevused kannavad vilja vaid siis, kui inimesel on endal soov saada abi ja väga oluline on ka tugivõrgustiku olemasolu,“ lisas Jaani.
Riigiprokurör Vahur Verte sõnul tõkestas Keskkriminaalpolitsei 2017. aastal kahe suurema kriminaalasja raames ligi kümne kilo fentanüüli Eesti tänavatele jõudmise. Seda on rohkem kui viimase kümne aasta vältel on tuhandete süüteomenetluste raames seni kokku avastatud.
„Nii olemegi alates möödunud aasta augustist kuni tänaseni tunnistajaks, et nii fentanüüli kui ka sellest kordi ohtlikuma analoogi 3-metüülfentanüüli laiemale levikule pandi vähemalt ajutiselt piir peale,“ rääkis riigiprokurör Vahur Verte. „Fentanüüli müüjaid jäi mõne kuuga kordi vähemaks ning ka müüdava aine kangus muutus kordi lahjemaks. See on avaldanud mõju narkootikumide üledoosidest põhjustatud surmade arvu vähenemisele eelmise aasta viimases kvartalis,“ selgitas Verte. Ta lisas, et nõudlus pole siiski kadunud ning jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu ennetustööle.
Eestis on hinnanguliselt 9000 narkootikume süstivat inimest. 2017. aastal sai TAI abiprogrammide kaudu ravi või rehabilitatsiooni 1473 narkootikume tarvitavat täiskasvanut ja 184 alaealist. Nõustamist ja kahjude vähendamise keskuse teenuseid sai ligi 5500 inimest.
