“Väga raske on ise uurimisest kõrval olles seda kommenteerida, aga endise kriminaalpolitseinikuna võin öelda, et raske kuriteo uurimisel võivad olla täitsa normaalsed põhjendused, näiteks alati on päeva-kahe jooksul pärast kuriteo toimumist lootus kuumadel jälgedel kuritegu avastada. Sellisel juhul võib informeerimine tuua uurimisele kahju, tehes näiteks kurjategija närviliseks,” vastas Anvelt Delfi küsimusele, miks teatas politsei reede õhtul kangiga kaht tütarlast rünnanud mehest alles esmaspäeval.

Kui Snelli tiigi juhtumi puhul edastati esialgne fotorobot avalikkusele kuriteole järgnenud päeval, siis nüüd pole hoolimata prokuröri kinnitusest, et Õle tänava ründaja isikukirjeldus on parem, avalikkusele kurjategija pilti edastatud. Miks?

Anvelti kinnitusel on võimalik, et politseil on nii hea isikukirjeldus, et selle abil loodetakse mees ise kätte saada. “Võib olla väga hea fotorobot, väga hea isiku ja riiete kirjeldus, selle väljaandmine võib jällegi kahjustada uurimist. Politsei proovib esmajärjekorras mitte avalikkuse kaudu võimaliku kurjategijani jõuda,” tõdes ta. Fotorobot ei pruugi alati olla ka objektiivne, sest kajastab šokis kannatanu meenutust.

“Ma loodan vähemalt, et politseil olid olemas head põhjendused, et mitte kohe avalikkuse poole pöörduda. Eriti kui me praegu võtame selle Õle tänava, see on palju kinnisem piirkond kui Snelli tiigi äärne. Seal on inimesi, aknaid jne. Ma arvan, et selle kirjeldusega tegeletakse ennemini lähipiirkonnas,” lausus Anvelt, kuid märkis, et medalile jääb alati ka teine külg — hoiatamine muudab inimesed valvsamaks ja võib-olla jääb mõni analoogne kuritegu toimumata.

Reede õhtul ründas vene keelt kõnelev mees Tallinnas Pelgulinnas Õle tänaval raudkangi taolise esemega 16- ja 18-aastast neidu, kes said kergemaid vigastusi.