Kogu oktoobri kestis relvade loovutamise kampaania, mille jooksul said inimesed vabatahtlikult ning karistust kartmata politseile üle anda relvad, relvaosad ja laskemoona, millel puudub vajalik luba.

Kuigi enamasti andsid inimesed leitud relvadest ja laskemoonast politseile teada läbi häirekeskuse ning jäid seejärel korrakaitsjate saabumist ootama, tuli ette ka paar ärevat olukorda, mil ohtliku eseme leidnud inimesed sellega jaoskonda jalutasid. Üks selline juhtum oli Viljandimaal, kui politseimajja jalutas inimene, kellel oli kaasas 99 kapseldetonaatorit, mille ohutuks teisaldamiseks kohalikud korrakaitsjad otsemaid pommirühma kohale kutsusid, meenutas politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa.

Suurem osa kampaania ajal politsei kätte jõudnud leidrelvi pärines erinevatest talumajapidamistest, kuid oli ka neid, mis välja tulnud vanade linnamajade renoveerimisel. Näiteks sai politsei kampaania esimestel päevadel teate, et Tartu südalinnas renoveerita maja pööningult leiti ehitustööde käigus kast roostes padruneid. Sündmuskohale sõitnud politseipatrull võttis leiu üle ning toimetas politseimajja, kust need hävitamisele saadeti.

Kokku anti üle Eesti politseile üle 124 tulirelva, ligikaudu 12 460 erineva kaliibriga padrunit, mitmeid purke püssirohtu, detonaatoreid, erinevaid rakette, lõhkepakette, haavleid ning erinevaid relvaosi.

Kampaania lõppemisest hoolimata ootab politsei endiselt inimestelt teateid relvade ja teiste ohtlike esemete leidmisest. Muuhulgas meenutas politseinik, et näiteks ehituse käigus leitud või pärandina saadud tulirelv, selle osa või laskemoon tuleb politseis registreerida ning relva omanikul peab olema kehtiv relvaluba.