Liiklusjõmm on töö ja hariduseta bemmimees

Politsei analüüsis möödunud aastal kõige rohkem liikluseeskirja rikkumisega vahele jäänud isikuid ja koostas nende nn elulookirjelduse. Tüüpiline liikluseeskirja rikkuja on 17–25-aastane alg- või põhiharidusega töötu meesterahvas.

Selgus, et 96 kõige enam liikluseeskirja rikkunud isikut panid möödunud aastal toime kokku 1674 rikkumist. Üle poole nimetatud rikkujatest olid alla 25-aastased, 36% rikkujatest olid 25–39-aastased ning ülejäänud 40 ja vanemad. Liiklushuligaanidest 99% olid mehed, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Kõige rohkem armastasid nad ringi kihutada vanemat sorti BMW-ga.

Liiklushuligaanide edetabelis hõivas esikoha meesterahvas, kes möödunud aastal rikkus liikluseeskirja lausa 49 korral.

Liiklusjärelevalve ja korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilits nentis, et just need 96 inimest põhjustasid politseile möödunud aastal kõige rohkem peavalu.

„Tegemist on inimestega, kes 14 ja rohkem korda jäid aasta jooksul politseile vahele ning kellele politsei oli sunnitud koostama protokolli või taotlema aresti,” märkis Miilits.

Edetabelisse kuulujate põhjustatud liiklusõnnetustes sai aastatel 2003–2008 viga 12 inimest ja hukkus üks.

Üle poole edetabelisse kuuluvatest isikutest on alg- või põhiharidusega, vaid 2 protsendil oli kõrgharidus. 42% olid töötud ja 18% õpilased.

57 protsendil rikkujatest on juhtimisõigus aastatel 2003–2008 ära võetud, mõnel ka mitmel korral: 28 inimesel kolm kuni kuus ja ühel inimesel isegi seitse korda.

Tarmo Miilitsa sõnul on 55-le edetabelisse kuulunud inimesele määratud aastatel 2003–2008 liikluseeskirja rikkumise eest ka arest, mõnele mitu korda. „Ühele inimesele on arest määratud lausa 26 korral,” nentis ta.

2008. aastal põhjustas liiklusõnnetuse 22% edetabelisse pääsenud liiklushuligaanidest, aastatel 2003–2008 aga 44%, kusjuures üks rikkuja suutis seda teha viiel korral.

See, et end vigaseks sõidab ja üldse eeskirja rikub põhiliselt 17–25-aastane juht, on ammu teada. Selle vanuserühma uljust, aga ka üldse liikluseeskirja rikkujaid aitaks Miilitsa hinnangul ohjeldada veapunktisüsteem.

„See pole karistusvõimalus, vaid pigem psühholoogiline ohjeldaja. Sa tead, et üks, teine ja kolmas rikkumine, ning võidki juhtimisõigusest ilma jääda,” viitas ta.

Samal ajal oleks rikkujal võimalik oma limiiti ka suurendada, minnes vabatahtlikult kursustele ja makstes need ise kinni. Nii võiks end „ravida” näiteks pidevad kiiruseületajad, saades veapunkti pärast kursustel käimist tagasi.

Veapunktisüsteem on Euroopas levinud ja toimib vähemalt 19 riigis.

Liiklusasjatundja Johannes Pirita tuletas meelde, et nüüdseks pensionile läinud liikluskorüfee Hellat Rumvolt töötas selle süsteemi Eestis välja 2004. aastaks liiklusseaduse jaoks, ent seda oodatakse pikisilmi siiani.

„Paraku panid poliitikud selle kalevi alla. Aga see on suurepärane süsteem, mis distsiplineerib inimest psühholoogiliselt. Näiteks Saksamaal saadetakse inimene teatud hulga punktide korral sundkorras õppima või arsti juurde,” viitas Pirita. Viimati öeldu tähendaks seda, et näiteks korduvalt vahele jäänud roolijoodiku saaks saata sundravile.

Tarmo Miilitsa sõnul on Lätis rakendunud veapunktisüsteem hukkunute arvu kõvasti vähendanud. Kui 2007. aastal hukkus Lätis 424 inimest, siis möödunud aastal 313.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines