Liikluses vigastada saanud jalakäijate hulk on suurenenud

Kui suvel juhtus jalakäijatega keskmiselt paarkümmend liiklusõnnetust kuus, siis oktoobri algusest alates on liikluses vigastada saanud 65 jalakäijat ning hukkunud seitse jalgsi liikunud inimest. Politsei juhib täna kogu Eestis liiklejate tähelepanu jalakäijate ohutuse põhitõdedele.

PPA korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänak ütleb, et jalakäijatega õnnetused sagenevad siis, kui nii hommikune kui ka õhtune tipptund liikluses jääb pimedale ajale.

"Oktoobris ja novembris on valgust vähe ning vesi ja pori vähendavad nähtavust veelgi. Samas on sõiduvõtted ja liikumiskiirused paraku pigem omased suvisele hea nähtavuse ja teeoludega liiklemisele," rääkis Tänak ohtusid selgitades.

Jalakäijate peamine viis ennast hoida on teha end autojuhtidele võimalikult hästi nähtavaks seda eelkõige helkuri või helkurvestiga. Nii maanteel kui ka asulas liikudes tuleb järgida liiklusnõudeid ning tee ületamisel veenduda, et autojuht on käijat märganud ja jõuab peatuda. Asulavälisel teel tuleb liikuda vasakul teepeenral ning hoida autode trajektoorist võimalikult eemale.

Autojuhid peavad aga arvestama võimalusega, et teele võib ootamatult ilmuda jalakäija. Seega tuleb valida sõidukiirus ja trajektoor, mis võimaldavad vajadusel jalakäija ees peatuda või temast ohutult mööduda. Samuti tuleb tagada, et juhi nähtavus oleks võimalikult hea. See eeldab puhtaid ja korras tulesid ja klaase ning hästi töötavaid klaasipuhastajaid. Sügishooaja alguses  tuleb esiklaasi puhastada ka seestpoolt.

Asulavälistel teedel juhtub n-ö tüüpiline õnnetus pigem hilisel ajal: jalakäija on tumedates riietes pigem vanem mees, kes võib olla alkoholijoobes ja liigub valel pool teed või tee peal.  Täiendav risk õnnetuse juhtumiseks on vastutulevate autode tuled, mis juhti pimestavad. Asulasisestel teedel juhtuvad õnnetused pigem hommikustel või õhtustel tipptundidel ning nii reguleeritud kui reguleerimata ülekäigurajal.

Oktoobri algusest on liikluses vigastada saanud 65 jalakäijat ning hukkunud on 7 inimest. Umbes 2/3 neist õnnetustest juhtus pimedal ajal. Kui vigastatute seas on naisi veidi rohkem kui mehi, siis hukkunud on valdavalt meesterahvad. Kannatanute vanuste lõikes joonistub välja kaks riskirühma — alla 25aastased ja vanemad kui 55aastased. Suurem osa õnnetustest juhtuvad tänavatel ent nende tagajärjed on kergemad, samas kui maanteel juhtunud jalakäijaõnnetus lõppeb peaaegu alati surmaga.