Prokuröri abi Anneli Pärt rääkis, et kelmid tegutsesid põhimõtteliselt samasuguse skeemi järgi nagu kevadistegi juhtumite puhul, kirjutab Põhjarannik.

Tallinna maanteel elav 1934. aastal sündinud narvalanna Nadežda võttis kolmapäeva õhtul vastu telefonikõne. Kerge venekeelse aktsendiga kõnelenud mees esitles end politseinikuna ning teatas talle, et tema poeg põhjustas autoga avarii, milles üks inimene raskelt kannatada sai, ja et poega ähvardab nüüd kolmeks aastaks vangiminek. Samas lisas hääl telefonis, et ta saab politseinikuna poega nii rängast karistusest päästa, kui kannatanule maksta 5000 eurot, mis on ligemale 80 000 krooni. Kui naine teatas, et nii palju raha ei ole tal kusagilt võtta, siis öeldi, et esialgu piisab sellestki, mis on. Lisaks lasti telefonis nutusel häälel korraks kõlada ühel mehel, kes palus, et ema aitaks teda.

“Sellise teatega viidi vanem naine šokiseisundisse. Ta ei saanud arugi, et see, kes toru otsas anus, polnud üldsegi tema poeg. Edaspidi polnud kurjategijatel sugugi keeruline panna naist tegema seda, mida nad tahtsid,” ütles Pärt.

Naisel kästi üles kirjutada üks telefoninumber, mis hiljem osutus Leedu numbriks, ja kohe sellele helistada, et kannatanute esindajaga raha üleandmises kokku leppida. Toru teises otsas küsiti, kus naine asub, ning kuuldes, et Narvas, öeldi, et väga hea, sest neil elab just Narvas üks sugulane, kes saab rahale järele tulla. Samal ajal paluti naisel hakata dikteerimise saatel kirjutama avaldust, et ta maksab raha omal vabal tahtel, ja sooviti, et ta ütleks ka oma täpse aadressi. Mõned minutid hiljem kõlas uksekell ja koridoris seisis 30-35aastane pikemat kasvu mees, kes ütles, et tema ongi see sugulane, kes tuli rahale järele. Naine andis talle kodus olnud 9400 krooni ja 600 eurot.

Anneli Pärdi sõnul näib, et kelmid valivad ohvreid täiesti umbropsu. Viimaste päevade jooksul on politsei saanud kümmekond teadet narvalastelt, kes pole selliste kõnede peale pettuse õnge läinud. “Nende teadete analüüsimisel tuli välja, et ühel päeval helistati telefoniraamatus A-tähega algavate perekonnanimedega inimestele, järgmisel päeval võeti ette B-tähega algavad nimed. Kõneldes ei maini nad poja nime ega kohta, kus avarii toimus, ühesõnaga ei mingeid konkreetseid detaile, mis võiksid nende petuplaani paljastada. Tegutsetakse ülimalt kiiresti, et ohvril ei jääks toimuva üle mõtlemiseks aega,” rääkis Pärt.

Kuigi kurjategijad manipuleerivad osavalt inimeste psühholoogiaga, tuleks Anneli Pärdi sõnul inimestel siiski aru saada, et selliste meetoditega tegutsevad vaid petturid.