Inimõiguste kohus tuvastas mullu detsembris tehtud otsuses viie poolthäälega kahe vastu, et Rosina üle kohtupidamises rikuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud õigust õiglasele kohtumenetlusele ja tunnistajate küsitlemise õigust. Nimelt ei võimaldatud Rosinal kohtus esitada küsimusi alaealisele tunnistajale, seisab kohtulahendis.

"Kuigi EIK nõustus, et alaealise tunnistaja kohtusse mittekutsumine oli õigustatud, siis ei olnud EIKi arvates kuidagi põhjendatud, et kaebajale ei võimaldatud kohtueelse uurimise ajal näiteks läbi kaitsja, uurija või psühholoogi alaealisele tunnistajale küsimuste esitamist – eriti arvestades, et võib aru saada, et uurijad olid juba menetluse alguses võtnud seisukoha, et alaealist tunnistajat kohtusse ei kutsuta.

EIK leidis, et kuigi riigikohus oli saatnud kaebaja asja uueks arutamiseks maakohtusse, toimus uus menetlus maakohtus nii palju aega hiljem, et sel ajal ei olnud võimalik heastada kohtueelses menetluses tehtud rikkumisi. EIK oli seisukohal, et kohtueelses menetluses oleks alaealisele tunnistajale saanud küsimusi edastada alaealist mittekahjustaval viisil, ent kaks aastat hiljem ei olnud neid tegematajätmisi enam võimalik heastada."

Kõiki neid aspekte arvesse võttes mõistis EIK Eesti riigilt Rosina kasuks välja mittevaralise kahjuna 5200 eurot.

Inimõiguste kohtu otsus jõustub tänavu 18. märtsil juhul, kui kumbki pool ei ole taotlenud kohtuasja üleandmist suurkojale.

Kaks kohtunikku eriarvamusel

Siiski ei olnud lahendis kõik kohtunikud samal arvamusel. Makedooniast ja Kreekast pärit kohtunikud leidsid, et otsus on vastuolus varasema kohtupraktikaga sarnastes asjades.

"Eriarvamuse esitanud kohtunikud pidasid oluliseks seda, et alaealise tunnistaja ülekuulamise videot vaadati kohtuistungil, seega oli kaitsel võimalus selle usutavust vaidlustada ning kohus sai tunnistaja ütlusi hinnata," seisab kohtunike põhjenduses.

Ka leidsid nad, et teiste tunnistajate osatähtsus süüdimõistmisel oli suurem ning pöörasid tähelepanu sellele, et kaebaja ise oli end kahel korral osaliselt süüdi tunnistanud ja vabandanud, et ta „oli 11-aastast poissi seksuaalselt ära kasutanud“.

Kohtunikud nõustusid ka valitsusega, et kaebaja kaitsja ei olnud ise kaitseõigust kohaselt kasutanud.

Süüdistus

Kuue aasta ja üheksa kuu pikkust vangistust kandnud Rosin sundis süüdistuse järgi 2005. aastal osalema endaga seksuaalperverssustes 11-aastast poissi ja 17-aastast noorukit. Samuti mõjutas Rosin alaealisi alkoholi tarvitama ning kasutas suguühtesse astumiseks olukorda, mil need ei olnud võimelised vastupanu osutama.

Politsei pidas Rosina kinni 2005. aasta 16. detsembril.

Lisaks poiste vägistamisele mõistis kohus Rosina süüdi alaealisele pornograafilise pildi näitamises, lapseealiste seksuaalses ahvatlemises ja alaealiste kallutamises alkoholi tarvitamisele.