KULUPÕLENGUD TÄIES HOOS: nädalavahetusel said päästjad üle 100 väljakutse metsa- ja maastikupõlengute kustutamiseks
Päästeameti andmetel oli ajavahemikus 10.-13. aprill väljakutseid seoses metsa- ja maastikutulekahjudega üle Eesti kokku 103.
Näiteks 11. aprillil põles Lääne-Saare vallas Nasva alevikus umbes kümne ruutmeetri suurune ala. Päästjate kohale saabumise hetkel olid sealviibijad pinnasepõlengu kustutanud. Päästjad kontrollisid maa-ala üle ning kastsid veelkord veega üle. Kulupõleng oli alguse saanud sädemest, mis tugeva tuule tõttu eemal tehtavast lõkkest pinnasele sattus.
Raplamaal põles kulu kokku umbes kahe hektari suurusel maa-alal.
Lääne päästekeskuse pressiesindaja Katrin Zagorski tuletab meelde, et kulu ei tohi mitte mingil juhul põletada ja see keeld kehtib aastaringselt. "Kulu vastu saab kõige paremini võidelda sügisese niitmisega. Selliselt ei teki kevadeks tuleohtlikku kuluheina. Vähest hulka kuluheina on võimalik kokku riisuda ja alles siis lõkkes põletada," sõnas Zagorski. "Oma koduümbruse kuluheinast puhtana hoidmine tõstab oluliselt ka teie enda kodu tuleohutust. Kui naabri lõkkest säde teie maale juhtub lendama, ei ohusta see teie majapidamist, kuna tule levikuks vajalikku vana kuluheina ei ole," lisas ta.
11. aprillil kell 21.46 saabus häirekeskusele teade järelevalveta
suurest lõkkest ühe Pärnumaa talu hoovis. Sündmusele reageerinud päästjaid ootas ees 49 ruutmeetri suurune järelevalveta lõke, mis kustutati.
Järvamaal aga põles maa-ala suuruses 20x30 meetrit, mille päästjad kustutasid. Kulupõleng sai alguse lõkkest, millest oli välja lennanud pappkast.
"Viimaste päevade ilm on olnud väga tuuline, mistõttu peaks oma lõkketegemise plaanid kindlasti edasi lükkama. Tugeva tuulega, mis lähiajal on olnud üle 12 meetrit sekundis, on väga ohtlik lõket süüdata," ütles Zagorski, kes pani südamele, et enne lõkke tegemist tuleb veenduda selle ohutus kauguses lähimate hoonete ja metsani.
Zagorski lisab, et ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit. Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kõige kindlam on, kui lõkke alus ümbritsetakse kivide või muldvalliga, et tuli mööda kuiva taimestikku edasi ei leviks. Kindlasti tuleb jälgida ka tuule suunda ja kiirust.
"Lõket tohib teha, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis ja suund ei ole hoonetele. Samuti austage oma naabreid. Kui ikka tuule suund on otse naabri majale või hoovi, siis tasub lõkke tegemine edasi lükata ja oodata soodsamat ilma. Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, survestatud aiakastmise voolik või tulekustuti ning lõket ei tohi jätta järelevalveta. Kui lõketegemine lõpetatakse, tuleb põlemisjäägid üle valada veega või katta pinnasega. Selliselt tehes võime kindlad olla, et juhuslik tuuleiil ei puhu sädemeid lendu ja tuli ei paisu iseseisvalt suureks," täpsustas Zagorski.
Kui neist paarist olulisest, kuid vajalikust reeglist kinni pidada, on kevadtööde tegemine ohutu ja väga palju tuleõnnetusi jääb ära. Samuti ei pea maksma trahviraha, mis lõkketegemise reeglite eiramise korral võib küündida kuni 1200 euroni.
Vajalikku lisainfot ja nõuandeid tuleohutusest saab infotelefonilt 1524.
