Kükitaja mõrv jõuab kohtusse: süüdistatav ähvardas tappa ka politseiniku

 (93)
21-aastast jõhkardit võib oodata eluaegne vangistus
Mõrv Kükitajal
Mõrv KükitajalFoto: Ekspress Meedia/ Eduard Kase Facebooki konto

16-aastase sõbra tapmises süüdistatav 21-aastane Eduard Kask ähvardas enne arvatavat mõrva tappa ka politseiniku.

Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis pea pooleaastase uurimisperioodi järel kohtusse kriminaalasja, milles esitati 21-aastasele Eduard Kasele süüdistus 16-aastase noormehe mõrvas.

Süüdistuse järgi otsustas Kask 30. juunil karistada enda tuttavat 16-aastast noormeest, kes oli Kase hinnangul talle võlgu jäänud. Delfi andmetel võis tegemist olla kõigest 60-eurose võlaga.

Kase süüdistus ei piirdu aga mõrvaga - talle pannakse süüks veel avaliku korra raskes rikkumine, kehaline väärkväärkohtlemine, politseiniku tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine ning käraka varastamine.

Mõrv Kükitajal

Veel nädal enne traagilist tulekahjut olid noormehed sõbralikult koos jaanipäeva tähistanud, ent uurimine selgitas ka seda, et Kaspar oli Eduardilt ka jaanipäeva paiku rusikaga paar korda näkku saanud. Pidustustest jäid sotsiaalmeediasse aga üksnes sõbralikumad pildid, kus Kaspar ja Eduard ühes seltskonnas poseerisid. Kusjuures ohvri viimaseks piltpostituseks sotsiaalmeedias jäigi sõbrapilt, kui koos Eduardiga õlg üla kõrval kahekesi poseeris.

Eduard Kaski sotsiaalmeedia
Seotud lood:

Nädal hiljem, pühapäevase 30. juuni hommikuks oli semude ebastabiilsest sõbrasuhtest kujunenud pöördumatu vaen. Võlga nõudnud Eduard tuli koos sõber Rasmusega Kükitaja külla. Tõenäoliselt oma-algatuslikult süütas Kaspari vanaemale kuulunud maja Eduard, sest novembri keskpaigani kahtlustatava tiitlit kandnud Rasmus pääses süüdistusest ja osaleb juhtumis edaspidi tunnistajana.

Süütamine pidi toimuma siivsal kellaajal - Kaspari vanaema oli juba aiatööde kallale läinud, naabridki olid õues ja töömees tegi lähedal heina. Kaspar oli aga majas. Ta oli jäänud põleva maja teisele korrusele lõksu, sai raskeid põletushaavu ja suri vingumürgituse tagajärjel. Tulekahju avastas heina teinud tööline.

Päästjate saabudes ulatusid leegid akendest ja katuseharjast välja. Kohale jõudnud politsei sai kogutud tõendite põhjal kohe aimduse, et tegemist võib olla süütamisega. Kiirelt selgitati välja kahtlusaluste ring ja ööks vastu esmaspäeva oli politsei nii Rasmuse kui Eduardi kinni pidanud. Paar päeva hiljem rahuldas kohus prokuratuuri taotlusel varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud Eduardi vahistamismääruse. Rasmus jäeti käitumiskontrolli all vabadusse.

Foto: Argo Ingver

Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Maarja-Liisa Kõivi hinnangul pani süüdistatav sellega toime mõrva ehk tapmise piinaval, julmal ja üldühtlikul viisil, millest järeldab, et Kask ei hooli ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja on üskõikne nii vara kui inimelude suhtes. Seda arvamust toetab ka Kase varasem register. (Vt allpool)

Eluks ajaks vangi?

Prokurör Kõiv märgib, et kuigi kohus on Kaske varem korduvalt reaalse vangistusega karistanud, ei ole ta sellest vajalikke järeldusi teinud, mistõttu ähvardab teda eluaegne vangistus.

"21-aastast meest süüdistatakse 16-aastase noormehe surnuks põletamises, mis on äärmiselt piinav ja julm. Sellisele kuriteole peab järgnema mõjuv karistus ja kohus saab mõrva eest karistada kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Lõpliku otsuse süü ja karistuse suuruse osas langetab kohus," lisas Kõiv.

"Kahjuks ei ole meil enam võimalik 16-aastase noormehe käest küsida, mis täpselt sellise traagilise sündmuseni viis, ega teda kuidagi tagasi tuua. Küll aga oli meie eesmärk selgitada välja ka mõrvale eelnenud sündmused. Uurimistulemuste põhjal võime öelda, et selline vägivaldsus ja hoolimatus teiste vara ning tervise suhtes oli süüdistatava käitumisse tugevalt juurdunud," ütles Kõiv.

Foto: Argo Ingver

Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Rain Vosman ütles, et politsei tuvastas lisaks mõrvale ja jaanipäevasele löömingule sama mehe poolt veel mitmeid kuritegusid. Näiteks veebruaris lõi ta Tartus Tasku keskuse juures rusikaga näkku 61-aastasele mehele.

Juunis ähvardas ta aga tappa politseiniku, kes teda tänavu juunis Tartus arestimajja kainenema toimetas. Karistust pole ta saanud veel ka 2017. aastal 15-aastasele tüdrukule rusikaga näkkulöömise eest ja süstemaatilise alkoholivarguse eest. Prokuratuur on esitanud süüdistuse nüüd ka nendes kuritegudes.

Kohtueelse menetluse viis läbi Lõuna prefektuur Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.

Vangla nägi Kase vägivaldset kuritegu ette

Kaks aastat tagasi juulis mõisteti Eduard Tartu maakohtus süüdi mitmes kuriteos. Temale süüks pandud paragrahvid näitavad, et toona 19-aastane noormees oli toime pannud vägivallakuritegusid, aga oli osa ka pätipundist, mis tegeles süstemaatiliselt sissemurdmiste ja vargustega. Nende tegevuste eest veetis ta trellide taga nädal vähem kui kaheksa kuud.

Märgiline on aga fakt, et kui ta oli poole ajast juba ära istunud ja tingimisi enne tähtaega vabastamist taotles, hindas kohus tema järgmise vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul 69-protsendiliseks. Võika arveteklaarimise kahtlustuseni kulus kolm kuud vähem kui kaks aastat.

Enne esimest vangistust sai Eduard töövõimetuspensionit ja tarvitas enda väitel igapäevaselt alkoholi alates ajast, mil oli 16-17aastane. Tema kodune keel on vene keel ning eesti keele oskus polnud tal piisav, et jätkata õpinguid kutsekoolis, kuhu oli astunud peale põhikooli lõpetamist.

Viru vangla kahe aasta taguse iseloomustuse kohaselt ei hoolinud Eduard oma tegude tagajärgedest ja käitus mõtlematult, hoolimatult ja impulsiivselt ning tal puudus emotsioonidega toimetuleku oskus. Eduard keskendus enda heaolule, arvestamata negatiivsete tagajärgedega. Need vangla poolt edastatud iseloomustused olid suuresti põhjuseks, miks jättis kohus ta ennetähtaegselt vabastamata.

Eduard Kaski sotsiaalmeedia

Eduardi positiivsete omadustena tõi kohus välja, et vanglas ei olnud teda distsiplinaarkorras karistatud ning vabaduses olnuks tal olemas töövõimetuspensioni näol garanteeritud sissetulek, aga ka elukoht.

Kui Eduard eelmise aasta märtsis jälle vabaks meheks sai, möödus vaid kuu, kui tal käed jälle raudu löödi. Nimelt oli ta jälle hakanud süsteemaatiliselt varastama ja teiste inimeste peal vägivalda rakendama. Mullu mais saadetigi ta taaskordviieks kuuks vanglasse ning pääses sealt septembris tingimusel, et ei pane kahe aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu.

See aga ei seganud tal toime panna väärtegusid - tänavu aprillis sai ta 40 eurot trahvi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Veel enne oma esimest vangistust 2016. aastal sai ta 700 eurot trahvi võimuesindaja solvamise eest. See moodustas ta ema sõnul veidi üle kahe kuu sissetuleku, mis oli tal töövõimetuspensioni näol.

Korra on Eduardi probleemset käitumist arutatud ka Tartu maakonna alaealiste komisjonis 2012. aastal, kui Eduard oli 14aastane.

Foto: Argo Ingver