Mänd ja Marits võeti vahi alla mullu 17. juunil ning kui nad olid pool aastat ära istunud, tekkis vaidlus, kas pool aastat, mis on eeluurimisaegse vahistamise maksimumaeg sai läbi 16. või 17. detsembril. Viru maakohus leidis siiski, et Mändi ja Maritsat on vahi all hoitud õiguspäraselt ning jättis kohtu alla andmise määruses tõkendi muutmata, mis tähendas, et kohtu arvates pidanuks nad trellide taga istuma kuni selle aasta 4. novembril algama pidava kohtuprotsessini, kirjutab Põhjarannik.

Süüdistatavad vaidlustasid selle määruse, kuigi maakohus ütles, et see ei ole edasikaevatav. Tartu ringkonnakohus võttiski kaebuse menetlusse põhjendusega, et tegemist on Männi ja Maritsa põhiõiguste riivega ja vabastas nad tänavu 7. jaanuaril vahi alt, leides, et poole aasta pikkune vahi all pidamise tähtaeg sai läbi 16. detsembril.

Seejärel läks Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask kaebusega riigikohtusse, kus vaidlustas ringkonnakohtu otsuse. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on eksinud ja ei oleks tohtinud Männi ja Maritsa kaebust üldse menetlusse võtta ning saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks tagasi.

Sel nädalal tegigi ringkonnakohus uue määruse, millega keeldus Männi ja Maritsa kaebusi menetlusse võtmast, kuid möönis, et määruse võib 15 päeva jooksul vaidlustada. Reede õhtul võeti Mänd ja Marits tuginedes ringkonnakohtu määrusele pärast kolme kuud vabaduses olemist taas vahi alla.

Allan Mändi süüdistab prokuratuur altkäemaksu andmises endisele vallavalitsuse liikmele Märt Maritsale, Maritsat aga altkäemaksu võtmises ja riigihanke menetluse nõuete rikkumises. Peamised kahtlustused on seotud Allan Männi juhitud Jõhvi plaanitud kaubandus- ja vabaajakeskuse ehitusega.

Mänd ja Marits ise on väitnud, et kapo ja prokuratuur survestavad neid vanglas hoidmise abil nõustuma kokkuleppemenetlusega, kuna uurimisel kogutud tõendid nende vastu on nõrgad ning sellega päästab prokuratuur oma mundriau. Prokuratuur on need süüdistused tagasi lükanud.