Kolme päevaga kõrvaldati roolist 70 alkoholi tarvitanud juhti

 (45)
Politseinikud vestlevad kodanikega, kes rangematest liikumispiirangutest kinni ei pea.
Politseinikud vestlevad kodanikega, kes rangematest liikumispiirangutest kinni ei pea.Foto: Rauno Volmar

Pika nädalavahetuse jooksul tegid politseinikud 2+2 reegli osas 41 kirjalikku ettekirjutust, ühel korral määrasid ka 500-eurose sunniraha ning 20 juhul alustati väärteomenetlus.

Politsei jaoks oli möödunud nädalalõpp matkaradadel ja teistes looduskaunites kohtades eelmisest veidi rahulikum. “Seda osaliselt kindlasti ilma tõttu, kuid tunnustada tuleb ka matkaradade haldajaid, kes on teinud head tööd, pannes üles hulgaliselt teavitussilte 2+2 reegli tähtsusest,” ütles politsei-ja piirivalveameti kriisistaabi juht Toomas Malva.

Tema sõnul on hea meel näha, et enamik inimesi saavad piirangute eesmärgist väga hästi aru ning teevad avalikes kohtades liikudes ka ise kõik selleks, et enda ja teiste tervist kaitsta. “Samuti annavad inimesed politseile päris palju teada, kui näevad mõnda suuremat seltskonda koos viibimas. Möödunud kolme päeva jooksul reageerisid patrullid enam kui kolmesajale sellisele väljakutsele,” märkis Malva.

Malva rääkis, et esmalt politseinikud vestlevad inimestega ja selgitavad, miks on äärmiselt oluline 2+2 reeglist kinni pidada. Kui sellest ei piisa, tehakse ettekirjutus, rakendatakse sunniraha või alustatakse väärteomenetlust. “Pika nädalavahetuse jooksul tegid politseinikud 2+2 reegli osas 41 kirjalikku ettekirjutust, ühel korral määrasid ka 500-eurose sunniraha ning 20 juhul alustatati väärteomenetlus. Võrdluseks, et näiteks 9. aprillil määrati sunniraha üheksal juhul ning ei alustatud ühtegi väärteomenetlust,” ütles Malva.

Seotud lood:

Politsei tõi näite möödunud nädala esmaspäevast, mil saadi väljakutse Harju maakonnas asuvale korvpalliplatsile. Seal mängisid viis umbes 30. eluaastates meest korvpalli, tarvitasid alkoholi ja ei võtnud kuulda neid korrale kutsuma tulnud inimest. Kohale saabunud politseinikud selgitasid meestele kodus püsimise olulisust ja turvalise pikivahe hoidmist. Kolmele platsil viibinud mehele tehti suuline hoiatus. Ühele neist, 37-aastasele mehele tehti ettekirjutus, kuna sama mehega olid politseinikud vestelnud ka märtsi lõpus ja teinud talle suulise hoiatuse sama piirangu rikkumise eest.

Sama päeva, 6. aprilli õhtul sai politsei taas väljakutse platsile, kus mehed korvpalli mängisid. Selgus, et 37-aastane mees, kellele päeval ettekirjutus tehti, ei pidanud piirangutest kinni, mistõttu määrati talle sunniraha 300 eurot. Teistele platsil viibinud meestele tehti suuline hoiatus.

Põhja prefekt Kristian Jaani kinnitas, et politsei eesmärk ei ole kedagi karistada, vaid tagada piirangute täitmine ja seeläbi takistada viiruse kiiret levikut. "Paraku on ette tulnud neid olukordi, kus inimene piirangutest ei hooli ning seda ka pärast esimest hoiatust. Tuletan inimestele meelde, et praegu on olulisem kui kunagi varem üksteist hoida, hoolida ja märgata abivajajat. Oleme kõik koos selles olukorras ja igaüks meist saab anda panuse, püsides võimalikult palju kodus, et elu tavapärases rütmis taastuks nii pea kui võimalik," ütles Jaani.

Politsei jaoks on praegu kõik päevad väga töised. Keskmiselt töötab üle Eesti kolmandiku võrra rohkem patrulle kui tavaliselt. "Ikka selleks, et inimesi abistada ning teha kõik võimalik, et viiruse levikut peatada," ütles Malva.

Jätkuvad ka kõik politsei tavapärased tööd turvalisuse, avaliku korra ja liiklusohutuse tagamiseks. “Kuna me liikluses praegu „Kõik puhuvad“ reide ei korralda, siis keskendume joobekontrollidele tavapärase liiklusjärelevalve käigus, ning saab öelda, et üsna tulemuslikult – möödunud kolme päevaga kõrvaldasime roolist 70 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti,” viitas Malva.

Lähisuhtevägivalla kohta sai politsei kolme päevaga 145 teadet. Võrdluseks, nädal varem, 5.-7. aprillil oli selliseid teateid 186. Seega, teatamiste arv ei ole suurenenud. “Kuid jälgime olukorda väga tähelepanelikult, sest kriisiajal võib suurendada nende juhtumite arv, mille kohta info politseini ei jõua. Kutsume kõiki üles, et kui teil on kahtlus, et keegi kannatab vägivalla all, siis andke sellest kindlasti politseile teada. Politsei tuleb hädasolijale appi igal juhul – ka siis, kui tegemist on näiteks viirusekandjate või viirusekahtlusega inimestega,” kinnitas Malva.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!