Praeguseks juba 78-aastane mees sattus kriminaaluurimise alla 2007. aastal, kui tema pojatütar avaldas, et vanaisa on teda seksuaalselt kuritarvitanud. Uurimisel selgus, et vanaisa hakkas toona alles kolmeaastast lapselast kuritarvitama juba 1999. aastal Harjumaal asuvas talus ning oli tüdrukuga vahekorras kuni 2003. aastani, kirjutab BNS.

Samuti selgus, et eakas mees jätkas lapse seksuaalset ahistamist ka aastatel 2003-2006. Pärast igat suguühendust andis vanaisa lapselapsele 100-500 krooni raha või ostis talle riideid ning maiustusi.

Harju maakohtus 2010. aastal toimunud protsessil üritas mees süüdistusi ümber lükata, väites, et on alates 1994. aastast liiklusõnnetuse tõttu suguvõimetu. Kohus leidis aga, et pole ühtegi meditsiinilist tõendit, et viidatud liiklusavarii oleks põhjustanud kohtualuses impotentsust. Ühtlasi võttis kohus süüdimõistvat otsust langetades arvesse kannatanu ütluseid, samuti kannatanu tehtud helisalvestist, millel olnud vestlusest süüdistatavaga ilmnes, et ta oli lapsega seksuaalvahekorras.

Harju maakohus mõistis 2010. aasta märtsi alguses mehele kaheksa-aastase vangistuse ning kuigi kohtualune soovis apelleerida, siis ringkonnakohtusse kaasus ei jõudnudki. Nimelt selgus, et mehe kaitsja ei esitatud apellatsioonkaebust õigeaegselt ning seega jõustus Harju maakohtu lahend. Mees esitas küll Tallinna ringkonnakohtusse määruskaebuse selle kohta, et tema apellatsioonkaebust menetlusse ei võetud, kuid ringkonnakohus jättis selle kaebuse 2010. aasta aprilli lõpus rahuldamata.

Mees jätkas kohtuteed ning esitas riigikohtule teistmisavalduse, kinnitades, et süüasja kohta on ilmnenud uusi tõendeid ning alama astme kohtud peavad süüasja uuesti arutama. Teistmisavalduse põhistustes tugineb eaka mehe kaitsja eeskätt asjaolule, et tema klient pöördus 2010. aasta 15. märtsil Tartu ülikooli kliinikumi meestekliinikusse uuringutele, mille tulemustele tuginedes väljastas uuringud teinud kliiniline seksuoloog arvamuse, mille järgi "esineb mehel pikaajaline või püsiv impotentsus ning et arvestades 1994. aasta liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustusi, puudub tõsiseltvõetav võimalus, et tal oli pärast liiklusõnnetust võimalik seksuaalvahekorras olla".

Ühtlasi viitab kaitsja teistmisavalduses asjaolule, et apelleerimistähtaeg lasti 2010. aasta kevadel mööda mitte süüdistatava, vaid tema kaitsja hooletuse tõttu.

Riigikohus leidiski lõppeval nädalal, et teistmistaotlus on põhjendatud ning Tallinna ringkonnakohus peab süüasja arutama hakkama.