Massiliselt dokumente võltsinud jõugu juhtimises süüdistatav Ljubov Genrihsonil on õnnestunud pikaajaliselt edasi lükata kohtuistungid, kui ta on jätnud istungipäevadel võtmata vajalikud ravimid, mistõttu tema tervis lühiajaliselt halveneb.

Kui süüdistatav ei saa pikema aja jooksul haiguse tõttu kohtulikust arutamisest osa võtta, võimaldab seadus kriminaalasja arutamist erandlikult jätkata ilma süüdistatavata, kuid seda üksnes tema nõusolekul.Genrihson, kes on kohtu all kuritegeliku ühenduse organiseerimise süüdistuses, on sellest keeldunud ja kestvalt avaldanud soovi osa võtta kohtumenetlusest.

Prokurör on korduvalt taotlenud naise vahistamist põhjendades, et Genrihson eirab tahtlikult raviskeemi, muutudes nii kohtukõlbmatuks. Kohtu hinnangul ei ole see aga põhjendatud, kuna vahistamine ei aitaks kaasa sellele, et naine oma ravimeid korrapäraselt võtma hakkaks.

Samas on kohus nõus, et Genrihson takistab kohtupidamist enda elu ja tervise ohtu seadmise hinnaga. "Arvestades, et süüdistatava käitumine õigusemõistmise takistamisel on muutunud kontrollimatuks, on kohtuasja arutamine süüdistatava L. Genrihsonita muutunud vältimatuks," leidis ringkonnakohus eile.

Ringkonnakohtu hinnangul esineb erandlik alus kohtumenetluse jätkamiseks ilma Genrihsonita, kuna kriminaalmenetluse seaduse kohaselt võib kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui pärast kohtuistungil ülekuulamist on süüdistatav viinud end seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest, ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik.

"Olukorras, kus süüdistatav on asunud kohtumenetluses õigusemõistmist süstemaatiliselt takistama, takistades seejuures enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel järjepideva ja tahtliku kohtukõlbmatuks muutmisega, on süüdistatav sisuliselt keeldunud ütluste andmisest kohtuistungil," otsustas kohus.

Ringkonnakohus leidis, et Ljubov Genrihsoni käitumist saab käsitleda õigusemõistmise takistamisena ja seetõttu esineb alus kohtumenetluse jätkamiseks ilma temata.

Jättis rohud võtmata

Genrihson on tervisega manipuleerides kohtumenetluse venitanud aastatepikkuseks. Terviseekspertiis tuvastas, et naine ei ole piisavalt haige, et teda saaks tervislikel põhjustel kohtu alt vabastada, sest ravimite abil võiks ta olla püsivalt seisundis, mis võimaldaks tal kohtuistungitel murevabalt osaleda.

Genrihsoni taktika oli aga jätta ravimid enne istungit võtmata, et siis istungi ajal lasta endale kiirabi kutsuda, kes tuvastaks kehva tervise ja see tipnebki istungi tühistamisega. Peale istungit jätkab naine ravimite võtmist ja elab normaalset vaba inimese elu kuni järgmise istungini.

68-aastast Ljubov Genrihsoni süüdistatakse kuritegeliku ühenduse juhtimises. Tema heaks töötasid ka mitmed PPA töötajad, kes tegid kõik selleks, et Genrihsoni kliendid saaksid elamisloa või Eesti kodakondsuse, võltsides selle jaoks riiklikke dokumente, sealhulgas näiteks keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente ja arstitõendeid.

Genrihsoni tegemistest detailsemalt kirjutas ka Eesti Päevaleht 2017. aastal, kui Genrihsoni käsilased oma karistuse said. Toona tunnistas jõugu juht end süüdi vaid osaliselt. Mitmed tema käsilased läksid prokuratuuriga oportuniteedi teed pidi. Genrihsonile esitatud süüdistuse puhul ei ole aga oportuniteedi kohaldamine võimalik.