30. juunil kavatses Narva piiripunktis piiri ületada 33-aastane Venemaa kodakondsusega mees, kes pidi Tallinnasse tööle minema. Dokumentide kontrollimisel selgus, et mees ei saatnud eelnevalt piiriületuse eritaotlust, mis hetkel on kohustuslik esitada enne Eestisse sisenemist.

Piirivalvurid saatsid ta tagasi Venemaale, et vormistada nõuetekohane dokument. Selle asemel otsustas mees käituda õigusvastaselt, pakkudes piirivalveametnikule altkäemaksu. Juhtum päädis aga sellega, et mees peeti kinni ning tema suhtes alustati kriminaalmenetlust.

2. juulil mõistis Viru maakohus süüaluse altkäemaksu andmises süüdi, mõistes karistuseks üks aasta vangistust, mida tuleb reaalselt kanda, kui kahe ja poole aasta jooksul paneb süüdlane toime uue tahtliku kuriteo. Lisakaristusena kohaldati Vene kodanikule Eesti Vabariigist väljasaatmine koos kolmeaastase sissesõidukeeluga ja samuti tunnistati kehtetuks mehe pikaajaline viisa. 33-aastane mees lahkus Eestist 2. juulil.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ragnar Plistkin avaldas heameelt, et kohus rahuldas prokuratuuri taotluse lisaks tingimisi vangistusele saata mees ka riigist välja ja määrata talle sissesõidukeeld. "Prokuratuuri taotlus ja kohtu selline otsus kinnitab veelkord, et ametiisiku kallutamine ebaseaduslikule käitumisele mistahes hüve pakkudes ei ole Eesti õigusruumis kuidagi lubatav."

Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Indrek Püvi sõnul on piiri ebaseaduslik ületamine ning korruptsioon ühed suurimad julgeolekuriskid, mistõttu tunnustab piirivalvebüroo juht Narva piiripunkti teenistujaid, kes käitusid antud juhtumi osas ainuõigelt – reageerisid kiiresti ning pidasid koheselt kinni mehe, et alustada kriminaalmenetlust.

"Antud kaasuses polnud tegemist pelgalt kuriteoga – korruptsioonivastane võitlus on nii Eesti kui ka piirivalve üks olulisimaid mainekujundajaid. Lõpetatud juhtum on kinnitus sellele, et Eesti elanikkond võib end turvaliselt tunda. Eesti Vabariigi väärtusruumis pole korruptsioonile kohta," sõnas Püvi.