Kohus hakkab Liis Haaveli süüasja tema lapse kaitsmiseks arutama kinniste uste taga

 (31)
Kohus hakkab Liis Haaveli süüasja tema lapse kaitsmiseks arutama kinniste uste taga
Politsei foto

Harju maakohus otsustas teisipäeval toimunud eelistungil, et kurikuulsa kelmi Liis Haaveli uut süüasja hakatakse arutama kinniste usta taga.

Protsessi kinniseks kuulutamist taotles Haaveli kaitsja, märkides, et süüasja avalik arutamine võib kahjustada Haaveli alaealiste laste eraelu. Prokurör vaidles kaitsjale vastu, kinnitades, et protsessi kinniseks kuulutamist käsitlev kriminaalmenetlusseadusiku säte ei ole siiski sellise suunitlusega, vahendab BNS.

Kohus tõdes, et kriminaalmenetlusseadustiku järgi saab protsessi kinniseks kuulutada tõesti kohtumenetluses vahetult osalevate isikute eraelu kaitseks, kuid samas pidas kohus võimalikuks, et süüdistatava järjekordse kriminaalasja menetluse avalik esitamine ja kajastamine võib tõesti tekitada kahju süüdistatava alaealistele lastele.

"Lapsed võivad kannatada avalikkuse negatiivse suhtumise tõttu süüdistatavasse ja see suhtumine võidakse üle kanda süüdistatava lastele," märkis kohus ning leidis, et süüdistatava kriminaalasja kohtulik arutamine ei tohiks kahjustada tema laste huve ning tekitada neile kannatusi põhjusel, mis ei olene neist enestest. Seetõttu pidas kohus võimalikuks esitatud taotluse rahuldada ja kuulutas kohtuistungi täies ulatuses kinniseks.

Ühtlasi panid menetluspooled paika, et kohus hakkab süüasja arutama järgmise aasta 29. veebruaril.

Eeluurimisel kogutud andmetel võttis Haavel mullu augusti lõpus ja septembri alguses kannatanu teadmata viimasele väljastatud kahe deebetkaardiga korduvalt kannatanu arvelt välja raha. Kokku sai Haavel 59 600 krooni ehk üle 3808 euro. Raha võttis Haavel süüdistuse kohaselt välja Tallinnas Vilde teel asuvatest automaatidest.

Seotud lood:

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Haavel süüdistuse arvutikelmuses, mille eest näeb karistusseadustik kohtus süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse.

Riigikohus jättis mullu novembri keskel Haaveli ja temaga koos kohtu all olnud Vello Loidi süüditunnistamise Tallinna ringkonnakohtus jõusse.

Ringkonnakohus tunnistas Liis Haaveli süüdi kelmuses, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises, arvutikelmuses ja varguses ning mõistis talle liitkaristusena nelja-aastase reaalse vangistuse. Sama kohtuotsusega jättis ringkonnakohus muutmata Vello Loidi süüditunnistamise kelmuses ning talle määratud kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Koos Loidi ja Haaveliga oli kohtu all ka Raivo Palmre, kes sai Harju maakohtu otsusel kelmuste ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest tingimisi pooleaastase vangistuse kolmeaastase katseajaga, kuid tema oma süüdimõistmist edasi ei kaevanud.

Harju maakohus mõistis Haavelilt nelja kannatanu kasuks välja ka kokku 440 605 krooni ning kõigil süüdimõistetutel tuleb tasuda teise astme kuriteo eest riigi tuludesse 6525 krooni sundraha.

Kui Haavel ja Loit osalesid kohtuprotsessil selle algusest peale, siis Palmre liitis prokuratuur protsessiga hiljem. Mees tuli kaasata protsessi, kuna selgus, et Haavel oli süüdistuse järgi jätkanud kohtuistungite ajal kelmuste sooritamist ning ühes uues episoodis lõi temaga väidetavalt kaasa ka Palmre.

Põhja ringkonnaprokuröri Vallo Karileri sõnul käsitlesid kaks uut episoodi sülearvutite välja petmist. Nimelt vormistas Haavel kahe isiku nimele järelmaksu, võttis aga seejärel sülearvutid endale ning makseid nende eest hiljem ei teinud.

Ülejäänud kaks uut episoodi käsitlesid 2008. aasta novembris ühe eaka mehe petmist. Nimelt varastas Haavel esmalt 77-aastase kannatanu pangakaarti kasutades viimase pangakontolt 50 000 krooni, samuti õnnestus tal Palmre kaasabi kasutades petta vanurilt välja 300 000 krooni, seisab süüdistuses.

Kõik neli varasemale süüdistusele lisandunud episoodi puudutasid Haavelit ning samuti kohtu all olnud Vello Loit nendes ei osalenud.

Süüasi koosnes kokku enam kui kümnest kuriteoepisoodist, millest kolmes osales süüdistuse järgi ka Haaveli elukaaslane Loit.

Neljal juhul petsid süüdistatavad eakatelt inimestelt välja nende kinnisvara. Ülejäänud kuriteoepisoodid puudutavad sülearvutite ja mobiiltelefonide väljapetmist.

2008. aasta 26. märtsil jätsid Haavel ja Loit kohtuistungile ilmumata ning kohus kuulutas nad tagaotsitavateks. Politsei tabas Haaveli sama aasta 23. aprillil ning Loit andis end ise politseile üles 6. mail. Seejärel vahi all olnud Haavel ja Loit pääsesid taas vabadusse 2008. aasta 10. juunil Harju maakohtu määruse alusel.

Haavel on varem kohtus süüdi mõistetud 2006. aasta sügisel kelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises. Naine pääses toona vaid rahatrahviga, kuna jõudis enne karistuskokkuleppe sõlmimist kannatanule hüvitada kelmusega tekitatud kahju.

Süüdistuse järgi vormistas Haavel 2004. aasta suvel endale Tallinnas 82-aastase naise nimele järelmaksuga mobiiltelefoni. Haaveli kuritegu tuli ilmsiks, kui eakas kannatanu sai mobiilsideoperaatorilt Radiolinja maksenõude ning pöördus alusetu nõude tõttu politseisse.