Kohus arutas tapja varasemat vabastamist, kuigi vang ise tahab edasi istuda

2003. aastal mõistis Ida-Viru maakohus Anatoli Smelkovile 18 aasta pikkuse vangistuse ühe inimese tapmise ja kolme tapmiskatse eest. Mees peeti kinni, kui ta sõitis politseiauto värvidesse maskeeritud sõidukiga. Nüüd ei soovinud Smelkov enne tähtaega vangist vabaneda.

Ülekoormuse all ägavad kohtunikud, prokurörid ja vanglatöötajad kulutavad tühja hulga tööaega, menetledes vangide ennetähtaegset vabastamist ka siis, kui kinnipeetav ise ei soovi vabaneda või kui vabastamiseks nõutavad tingimused pole täidetud, kirjutab Põhjarannik.

Sel teisipäeval oli Viru maakohtus arutamisel eelmisel kümnendil mitmete raskete kuritegude eest 18 aastaks vangi mõistetud Anatoli Smelkovi ennetähtaegne vanglast vabastamine. Kohus leidis, et meest ei saa enne tähtaega vanglast vabastada, sest Smelkov ise polnud vanglast vabastamisest huvitatud ning ei soovi teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga, mis teeb kriminaalhoolduse võimatuks.

Seadusest tulenevalt saadab vangla kohtule tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks dokumendid kohe, kui see õigus tekib, ning seda, kas vang üldse soovib vabaneda või ei, talt ei küsita.

Palmiste sõnul on kohtunikud aeg-ajalt tõstatanud teemat, et vangistusseadust tuleks muuta, ent siiani pole seda tehtud.

Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Priit Talv ütles, et seaduse mõte on see, et vangi tingimisi enne tähtaega vabastamine sõltub objektiivsetest kohtu hinnatavatest asjaoludest, mitte vangi soovist.